Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel veeti 2017. aastal raudteed pidi 27,3 miljonit tonni ja Eesti sadamate kaudu ligi 34,8 miljonit tonni kaupa ehk rohkem kui 2016. aastal. Ligi 100 aastat tagasi oli nii raudtee kui ka sadamate kaubaveo maht umbes miljon tonni aastas.

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon andis statistikaametile korralduse luua koroonaviiruse leviku tõkestamiseks analüütiline väljund, kasutades selleks elektroonilise side anonüümseid andmeid. Eesmärk on projekt käivitada selle nädala jooksul.

Kalakasvatusettevõtted müüsid 2019. aastal 1062 tonni kaubakala ja -vähki, kokku rohkem kui 3,7 miljoni euro väärtuses. Toodangu maht oli 28 aasta suurim.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel andsid 2010. aastal ettevõttegrupid ehk kontsernid üle 60% Eesti ettevõtete müügitulust ning neis leidis rakendust kolmandik kõigist tööga hõivatutest. Samas alates 2008. aasta lõpust Eesti majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid. Ellujäämise nimel vähendati töötajate arvu ja toimusid kontsernisisesed ümberstruktureerimised. 2010. aastal tegutses Eestis 4807 kontserni, neist 63% Eesti ning 37% väliskapitali kontrolli all. Kontsernide arv on aasta-aastalt kasvanud, ent 2010. aastal aeglustus juurdekasv peaaegu seisakuni

Statistikaameti andmetel andsid 2010. aastal ettevõttegrupid ehk kontsernid üle 60% Eesti ettevõtete müügitulust ning neis leidis rakendust kolmandik kõigist tööga hõivatutest. Samas alates 2008. aasta lõpust Eesti majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid. Ellujäämise nimel vähendati töötajate arvu ja toimusid kontsernisisesed ümberstruktureerimised. 2010. aastal tegutses Eestis 4807 kontserni, neist 63% Eesti ning 37% väliskapitali kontrolli all. Kontsernide arv on aasta-aastalt kasvanud, ent 2010. aastal aeglustus juurdekasv peaaegu seisakuni

Möödunud aasta paiskas koroonaviiruse tõttu segi meie harjumuspärase ühiskonnakorralduse ja senised trendid majanduses. Väliskaubandus on riigi majanduse käekäigu hindamiseks üks olulisi komponente. Heitsime pilgu eelmisesse aastasse, et teada saada, mis kaupade ekspordis ja impordis muutus ning milline mõju oli viirusel väliskaubandusele.

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2019. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4%. Keskmine brutotunnipalk oli 8,22 eurot, mis on 9% suurem kui möödunud aasta samas kvartalis.

Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2020. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 5,8%, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga aga tõusis 4%.

Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid. Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus. Soodsad laenutingimused lõid pinnase elamuehituse kiireks arenguks, sest nõudlus uue, kvaliteetse elamispinna järgi oli kõigis kolmes riigis suur. Eesti ja Läti ehitusturu tippaastaks jäi 2007, Leedul aasta hiljem — Eesti ja Läti ehitusturule