ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Tööstustoodangu kogumaht oktoobris vähenes
Kuupäev 03.12.2019
Artikkel
Tööstusettevõtted tootsid oktoobris 4% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Töötlevas tööstuses jäi toodang samale tasemele, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses, näitavad statistikaameti andmed.
SKP elaniku kohta varieerub Euroopa Liidus mitmekordselt
Kuupäev 20.12.2011
Artikkel
Eurostati andmetel erines Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal ostujõupariteedi põhine sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kuni kuus korda ja tegelik individuaalne tarbimine üle kolme korra. Eesti vastavad näitajad jäävad alla 65% Euroopa Liidu keskmisest. Kõrvaldades eri riikide hinnataseme erinevuse oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda. Bulgaarias oli SKP elaniku kohta vaid 44% Euroopa Liidu keskmisest. Luksemburgi suur erinevus
Küsitleja töö suurimaks takistuseks on fonoluku puudumine
Kuupäev 28.01.2021
Artikkel
Rahva ja eluruumide loenduse testküsitluse käigus on küsitlejad alates 20. jaanuarist teinud sadu telefonikõnesid, et koguda vastused neilt, kes veebi teel küsitlusel ei osalenud. Peamiselt on inimestelt saadud positiivset tagasisidet, samuti on paljudele heaks üllatuseks olnud küsimuste väike arv. Kõige rohkem on aga tööd inimestega kontakti saamise ja selgitustööga, nutikamad küsitlejad on pidanud kasutama nii lumelabidat kui ka häid suhteid naabritega.
Vaesuse arengud Eestis
Kuupäev 17.03.2010
Artikkel
Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle
Tööstustoodangu mahu vähenemist mõjutasid enim energeetika ja mäetööstus
Kuupäev 31.01.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt tootsid tööstusettevõtted 2019. aastal 2% vähem kui aasta varem. Vaid töötlevas tööstuses suurenes toodang 2%.
Valdkond
Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta? Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta
Veebruaris oli tööstustoodangu maht suurem kui aasta tagasi
Kuupäev 28.03.2019
Artikkel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris 4% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid vähenes energeetikas.
Tööstustoodangu mahu langust mõjutasid energeetika ja mäetööstus
Kuupäev 02.09.2019
Artikkel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juulis 5% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes küll töötlevas tööstuses, aga vähenes nii energeetikas kui mäetööstuses.
Inimesed eelistavad e-kaubandust, ettevõtted pilveteenuseid
Kuupäev 17.09.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel kasutas viimase kolme kuu jooksul 16–74-aastastest elanikest 56,5% e-kaubandust. Mullusega võrreldes on e-kaubanduse üldine populaarsus püsinud samal tasemel, ent suurenenud on summad, mida kaupade ja teenuste ostmisele kulutatakse. Ettevõtete uuringu tulemused näitasid, et enam kui pooled internetti kasutavatest äriühingutest tarbivad tasulisi pilveteenuseid.