Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel on selle aasta seisuga Eestis 626 000 omavahel eelarvet, toitu või mõlemat jagavat ning põhiliselt ühises eluruumis elavat leibkonda. Eelmise aastaga võrreldes on suurenenud nii üksi elavate alla 65-aastaste kui ka vähemalt kolme lapsega leibkondade arv.

Viimase kolmekümne aasta jooksul on kaubavedude maht raudteel läbi teinud mitmeid tõuse ja mõõnasid. Aastatel 1991–2020 oli raudteel veoseid kokku ligi poolteist miljardit tonni. Keskmiselt veeti enim kaupa jaanuaris, kõige vähem aga juunis. Statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa uuris, kuidas on kaupade vedu raudteel muutunud ja mis on seda mõjutanud.

Statistikaamet alustas iga-aastast Eesti sotsiaaluuringut, et selgitada välja aastaga toimunud muutused inimeste sissetulekutes ja elamistingimustes. Paralleelselt alustati koostöös Eesti Pangaga ka viimati neli aastat tagasi korraldatud Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut, mille fookuses on inimeste rahatarkus ning tarbimisharjumused.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade tootmine on aegade jooksul olnud üks tähtsamaid Eesti majandusharusid. Selle kaubagrupi osatähtsus Eesti koguekspordis on aastatel 1993–2013 jäänud vahemikku 10–20%, kusjuures väljavedu on suuresti mõjutanud sanktsioonid, kvoodid, toetused, majanduslangus ja poliitilised arengud.

Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest.

Statistikaamet ootab konkursile „Andmepärl 2022“ silmapaistvaid andmekäsitlusi, et välja selgitada möödunud aasta säravaimad andmelood ja infograafika lahendused Eestis.

Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuult Tõetammelt näeb nüüd riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärke, mille riigikogu maikuus heaks kiitis.

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5%, teatab Statistikaamet.

Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest. Suurim keskkonnamaksude maksja on kodumajapidamiste sektor.

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 2,2%, teatab Statistikaamet.