Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 5,3% ja võrreldes 2010. aasta detsembriga 0,0%, teatab Statistikaamet.

Üle kolmandiku Lõuna-Korea elanikest on rahvaloendusel end praeguseks ise interneti teel loendanud, vahendab Korea Rahvusringhääling. Teadaolevalt on tegemist maailma rahvaloenduste ajaloos parima e-loenduse tulemusega. Lõuna-Korea Statistikaameti andmetel oli esmaspäeva, 1.novembri hommikuks rohkem kui 36 % riigi 18,8 miljonist loendusse haaratud majapidamisest täitnud küsimustiku interneti teel. [caption id="attachment_830" align="alignright" width="297"] 22. oktoober kuni 15. november 2010 toimub Lõuna-Korea 18. rahvaloendus[/caption] Lõuna-Koreas toimub 2010. aasta rahva ja eluruumide

Üle kolmandiku Lõuna-Korea elanikest on rahvaloendusel end praeguseks ise interneti teel loendanud, vahendab Korea Rahvusringhääling. Teadaolevalt on tegemist maailma rahvaloenduste ajaloos parima e-loenduse tulemusega. Lõuna-Korea Statistikaameti andmetel oli esmaspäeva, 1.novembri hommikuks rohkem kui 36 % riigi 18,8 miljonist loendusse haaratud majapidamisest täitnud küsimustiku interneti teel. [caption id="attachment_830" align="alignright" width="297"] 22. oktoober kuni 15. november 2010 toimub Lõuna-Korea 18. rahvaloendus[/caption] Lõuna-Koreas toimub 2010. aasta rahva ja eluruumide

Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

Pärast ligi kümme aastat kestnud pidevat kaubaveo mahu kasvu Euroopa Liidu sadamates, jättis 2008. aastal üldine majanduskriis oma jälje ka sellesse valdkonda. Eesti sadamate kaubaveo kahanemine oli Euroopa Liidu riikide hulgas suurim, ent 2009. aastal hakkas olukord paranema.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes 2,1%, teatab Statistikaamet. 2014. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 3,0%.

2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt 2,46 miljonit välisturisti, neist 1,8 miljonit kasutas majutusettevõtete teenuseid. Majutatud välisturistide arv on viimase kümne aastaga kahekordistunud.

Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta novembris 35% rohkem toodangut kui eelmise aasta novembris, teatab Statistikaamet. Tööstustoodangu kasvu veab endiselt peamiselt välisnõudlus, kuid ka siseturu nõudlus kasvab pidevalt.

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et puudega inimestel on päevas ligi poolteist tundi rohkem vaba aega kui kogurahvastikul keskmiselt. Suurem osa sellest möödub kodus televiisori ees.

Statistikaameti andmete alusel vähenes kaupade eksport oktoobris võrreldes 2018. aasta oktoobriga 7% ja import 6%. Kõige enam ehk ligi viiendiku vähenes Eesti kaubavahetus riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu.