Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel andsid 2010. aastal ettevõttegrupid ehk kontsernid üle 60% Eesti ettevõtete müügitulust ning neis leidis rakendust kolmandik kõigist tööga hõivatutest. Samas alates 2008. aasta lõpust Eesti majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid. Ellujäämise nimel vähendati töötajate arvu ja toimusid kontsernisisesed ümberstruktureerimised. 2010. aastal tegutses Eestis 4807 kontserni, neist 63% Eesti ning 37% väliskapitali kontrolli all. Kontsernide arv on aasta-aastalt kasvanud, ent 2010. aastal aeglustus juurdekasv peaaegu seisakuni

Statistikaameti andmetel andsid 2010. aastal ettevõttegrupid ehk kontsernid üle 60% Eesti ettevõtete müügitulust ning neis leidis rakendust kolmandik kõigist tööga hõivatutest. Samas alates 2008. aasta lõpust Eesti majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid. Ellujäämise nimel vähendati töötajate arvu ja toimusid kontsernisisesed ümberstruktureerimised. 2010. aastal tegutses Eestis 4807 kontserni, neist 63% Eesti ning 37% väliskapitali kontrolli all. Kontsernide arv on aasta-aastalt kasvanud, ent 2010. aastal aeglustus juurdekasv peaaegu seisakuni

Majutusettevõtetes peatus 2015. aastal üle 3 miljoni sise- ja välisturisti, mis on 1% enam kui 2014. aastal, teatab Statistikaamet. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

Saabuva sõbrapäeva puhul vaatame, milline on Eesti abielupaaride koondportree. Aluseks on Statistikaameti abielude statistika ja abielupaaride andmed rahvastikuregistris.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)

Esimesel poolaastal kasutas majutusettevõtete teenuseid ligi 16 000 sise- ja 77 000 välisturisti enam kui aasta tagasi samal ajal, teatab Statistikaamet.

Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5% suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatab Statistikaamet. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne, mis jättis Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.

Innovatsiooniuuringu andmetel oli 2008. aastal 48% ettevõtetest tehnoloogiliselt uuenduslikud ja 35% viinud viimase kolme aasta jooksul ellu organisatsioonilise või turundusliku uuenduse, teatab Statistikaamet. Veerandi ettevõtete korral tõi uuenduslikkus keskkonnale kas ettevõttesisest või tarbijapoolset kasu.

Rahvaloendusest kirjutatud raamatute loetellu lisandus 2015. aasta märtsis Statistikaameti kogumik „Eesti maakondade rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis annab 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele tuginedes pildi Eesti maakondade rahvastikust.

Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid. Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus. Soodsad laenutingimused lõid pinnase elamuehituse kiireks arenguks, sest nõudlus uue, kvaliteetse elamispinna järgi oli kõigis kolmes riigis suur. Eesti ja Läti ehitusturu tippaastaks jäi 2007, Leedul aasta hiljem — Eesti ja Läti ehitusturule