Otsingu tulemused

Kuigi juulikuiselt lagedaid kontoreid vaadates tundub, et kõik on puhkusele läinud, näitavad ajakasutuse uuringu andmed, et ligi veerand Eesti töötajatest ei võta üldse ametlikku puhkust.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuht Evelin Puura tõi välja, et Eesti eksporti mõjutas oluliselt eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu, mis on aastaga suurenenud 30%. „Taasväljaveo ehk reekspordi kasvu mõjutasid kõige enam transpordivahendid,“ lisas Puura. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes aastaga 4% ja moodustas 65% koguekspordist. Kõige enam mõjutasid kasvu töödeldud kütuste ja põlevkivikütteõli ning mõõteseadmete väljavedu. Veebruaris eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid Enim eksporditi veebruaris elektriseadmeid (13% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 2% rohkem, Eestis suurenes ehitustegevus 6%, teatab Statistikaamet.

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,5%, teatab Statistikaamet. SKP kasv on alates eelmise aasta II kvartalist järk-järgult kiirenenud.

Aastal 2018 vähenes Eesti põllumajandustoodangu väärtus 3%. Kasvavad kulud sõid ära koguni kaks kolmandikku põllumajandustootmisest saadavast tulust.

Täna, 9. mail Saksamaal alanud rahva ja eluruumide loendus peaks näitama, kas riigi elanikkond on teadaolevast väiksem või mitte. Oletatakse, et riigis elab Eesti jagu inimesi vähem, kui riiklik statistika näitab. Saksamaal pole rahvaloendusi korraldatud üle paarikümne aasta. Viimane rahvaloendus toimus toonasel Ida-Saksamaal 1981. ja Lääne-Saksamaal 1987. aastal. Elanike arvuks saadi siis vastaval 16,7 ja 61,23 miljonit inimest. 1990. aastal taasühinenud Saksamaal on rahvaarvu teadasaamiseks kasutatud seni erinevaid riiklikke registreid. Mida vanemad on aga algandmed (viimane rahvaloendus)

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eestis 599 832 leibkonda, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on alla 18-aastaste lastega leibkondade osatähtsus vähenenud 33,6%-lt 25,2%-le.

Euroopa Liidu riikides on enimlevinud elukorraldus, kus alla 18-aastased lapsed elavad koos abielus vanematega. Vähem on vabaabielus ja üksikvanemaga elavaid lapsi. Eurostati teatel elas 2008. aastal keskmiselt 74% alla 18-aastastest koos abielus vanematega. Teistest riikidest madalamaks jäi see näitaja Eestis ja Rootsis, kus selliste laste osatähtsus oli 54%. Enim oli koos abielus vanematega elavaid alla 18-aastaseid Kreekas (92%). Vabaabielus vanematega elab Euroopa Liidus 12% alla 18-aastastest lastest. Enim ehk üle viiendiku on sellises leibkonnas elavaid lapsi Rootsis, Eestis ja

Statistikaamet alustas 2020. aasta 30. detsembril rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, kuhu on kaasatud üle Eesti 1000 aadressil elavad umbes 2000 inimest. Seni on veebis testküsitluse käigus vastuseid kogutud ligi 650 inimese kohta, kokku kestab loenduse peaproov kuu aega.

Statistikaameti andmetel sõitis märtsis rongiga 402 800 inimest. Võrreldes eelmise aasta märtsiga vähenes reisijate arv 42% ja võrreldes veebruariga 41%. Sõitjate arv rahvusvahelistel vedudel kahanes koguni 92% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.