Otsingu tulemused

Kuigi juulikuiselt lagedaid kontoreid vaadates tundub, et kõik on puhkusele läinud, näitavad ajakasutuse uuringu andmed, et ligi veerand Eesti töötajatest ei võta üldse ametlikku puhkust.

Eestisse rändas 2013. aastal sisse 4098 inimest ja Eestist välja 6740 inimest, teatab Statistikaamet. Sisserännanute arv oli 1459 võrra suurem kui aasta varem.

2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe. Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini. Üldist maksukoormust kogumajanduses

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2022. aastal Eestis ja välisriikides kokku 1% vähem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris püsivhindades 1,7% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes töötlevas tööstuses 4,7%, kuid vähenes mäetööstuses 11,8% ja energeetikas 16,6%.

Alates 1990. aastate teisest poolest kuni 2020. aastani reisis Eesti raudteel aastas keskmiselt ligi 6 miljonit sõitjat. Viimastel aastatel on aga sõitjate arv raudteel võrreldes taasiseseisvunud Eesti algusaastatega ligi poole võrra väiksem. Vaatasime lähemalt, kuidas on rongisõitjate arv aastate jooksul muutunud.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2012. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 19% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud kasvasid teist aastat järjest.

Euroopa Liidu riikides on enimlevinud elukorraldus, kus alla 18-aastased lapsed elavad koos abielus vanematega. Vähem on vabaabielus ja üksikvanemaga elavaid lapsi. Eurostati teatel elas 2008. aastal keskmiselt 74% alla 18-aastastest koos abielus vanematega. Teistest riikidest madalamaks jäi see näitaja Eestis ja Rootsis, kus selliste laste osatähtsus oli 54%. Enim oli koos abielus vanematega elavaid alla 18-aastaseid Kreekas (92%). Vabaabielus vanematega elab Euroopa Liidus 12% alla 18-aastastest lastest. Enim ehk üle viiendiku on sellises leibkonnas elavaid lapsi Rootsis, Eestis ja

Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 304 800 isa ja 132 200 vanaisa. Isad on keskmiselt 53-aastased ja vanaisad 66-aastased. Kõige nooremad isad ei ole veel täisealised, seitse isa on aga elanud kauem kui sada aastat.