Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juulis 10% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 16%, töötlevas tööstuses 6% ning mäetööstuses 72%.

Värsked statistikaameti andmed näitavad, et suhteline vaesus ehk sissetulekute ebavõrdsus 2023. aastal Eestis vähenes. Suhtelises vaesuses elas 29 000 inimest vähem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted jaanuaris 1% rohkem toodangut kui 2020. aastal samal ajal. Sektoriti vähenes toodang vaid mäetööstuses 13%, töötlevas tööstuses jäi samale tasemele ja energeetikas kasvas 33%.

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 73,7%, tööhõive määr 69,5% ja töötuse määr 5,6%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2020. aastal 5% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang vähenes kõigis tööstuse kolmes sektoris: energeetikas 19%, mäetööstuses 13% ja töötlevas tööstuses 4%.

„Kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes mullu sama ajaga eelkõige materjalide 2%-line hinnatõus. Tööjõu ja ehitusmasinate hinnad tõusid aga mõlemal juhul 1,2%,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus. Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,4%, materjalid kallinesid 0,3% ja mehhanismide kasutamiskulud vähenesid 0,6%. „Masinate kasutamise hinnalanguse taga oli eelkõige kütusehindade korrektsioonist tulenev kokkuhoid ja materjalide hinnatõusu toetas enim betoon- ja puittoodete kallinemine,“ selgitas Paulus. Remondi- ja

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,5%, tööhõive määr 67,4% ning töötuse määr 5,7%.

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul iseloomustab eelmise aasta tööturgu 2023. aastal alanud langustrendi pidurdumine. Võttes aluseks tööturu kiirstatistika ja võrreldes 2023. ja 2024. aasta viimast päeva, on näha, et kehtivaid töösuhteid oli töötamise registris 2024. aasta lõpus 738 tuhat, mida on 1300 võrra vähem kui aasta varem. Rootalu sõnul on langus aga märkimisväärselt väiksem kui aastatel 2022–2023, kui töösuhete arv vähenes üle kümne korra rohkem ehk 15 000 võrra. „Me näeme töösuhete arvu languse pidurdumist. Samas tõuseb esile, et viimase viie aasta võrdluses suudab 2024

„Selleks, et luua ühiskonnas toimuvast tõetruu peegelpilt, uurime, kuidas meie inimestel läheb,“ ütles statistikaameti sotsiaal- ja rahvastikustatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo. Ta lisas, et just nende andmete põhjal teevad poliitikud ja riigijuhid Eesti elu tulevikku puudutavaid otsused. Elamistingimustest tervise ja reisimiseni Olulise osa andmetest saab statistikaamet juba praegu olemasolevatest andmekogudest, kuid sellest ainuüksi ei piisa. Sel aastal viiakse läbi kaheksa isiku-uuringut, mille valimisse võib sattuda igaüks meist. ”Oleme iga inimese panuse eest väga tänulikud, sest

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp tõdes, et esmased märgid näitavad majanduse mõningast paranemist nii võrdluses aastataguse ajaga kui ka eelmise kvartaliga. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,2%,“ lisas Müürsepp. Mis on SKP kiirhinnang? Ametlikud andmed SKP kolmanda kvartali kohta avaldatakse 1. detsembril, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse statistikat