Otsingu tulemused

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal jätkus 2023. aasta neljandas kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus. Võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga vähenes SKP ligikaudu 3%.

Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et Eesti inimeste seas on kõige levinum seade nutiteler, mida kasutab 57% interneti kasutajatest. „Populaarsuselt teisel kohal on nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid ja GPS-seadmed, mida kasutab üle poolte (53%) vastanutest. Levinud on ka internetiga ühendatud muusikakeskused ja nutikõlarid (28%),” ütles analüütik. Nutikülmik ja robottolmuimeja Internetiga ühendatud kodumasinaid ning häälkäsklustega juhitavad abilised nagu näiteks Alexa või Siri koguvad samuti populaarsust. Nii on nende kasutamine viimase nelja aasta jooksul tõusnud lausa 35%

Töökoha valikul on arvestatav mõjutaja palk, mis sõltub nii regioonist, ametist kui ka tööandja peamisest tegevusalast. Ametirühmade sees leidub aga tegevusalade lõikes suuri palgaerinevusi. Neist parema ülevaate saamiseks uurisime 2020. aasta esimese kvartali mediaanpalkasid.

Me oskame mõõta inimeste majanduslikku heaolu, aga kas me suudame mõõta heaolu ja selle jätkusuutlikkust, kui jätame SKP kõrvale? Seda arutati Arvamusfestivalil, kus räägitust teeb ülevaate statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Statistikaameti palgarakenduses ametipalk.stat.ee on nüüd nähtaval selle aasta teise kvartali mediaanpalkade andmed. Palkade suurenemist näeb meditsiinis, langust müügi ja toitlusega seotud ametikohtadel.

Statistikaameti peadirektor, veidi üle kuu aja ametis olnud Urmet Lee soovib, et statistikaametist kujuneks platvorm, mille andmemajanduse peale tekivad Eestis uued ettevõtted ja kogutakse selge ja vajalik info avaliku sektori probleemide lahendamiseks.

Suvi on käes ja kooliaasta läbi saanud. Paljudel noortel ja nende vanematel seisab ees küsimus, mida vaheajal peale hakata. Kas minna traditsiooniliselt maale vanaema juurde, mõnda laagrisse või üritada suvekuudel hoopis natuke taskuraha teenida? Seetõttu vaatame lähemalt, millal ja kellena Eesti noored tööd teevad. Samuti piilume uuenenud palgarakendusest, kui palju selline töö võiks palgana sisse tuua.

Andmed ja statistika aitavad mõtestada maailma ja teha elus teadlikke ning kasulikumaid otsuseid. Kutsume nii andmenutikaid kooliperesid kui ka kõiki teisi statistikahuvilisi 20. oktoobril tähistama Euroopa statistikapäeva ja täiustama oma andmekirjaoskust. Registreeri üritustele hiljemalt 18. oktoobriks!

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul on muud äriteenused Eesti majandusüksuste enim eksporditavad ja imporditavavad teenused. Kolmandas kvartalis kasvas nii teenuste müügil kui ka ostul kõige rohkem muude äriteenuste väliskaubandus. Muude äriteenuste alla liigitatakse näiteks teenused, mis on seotud teadus- ja arendustegevuse, õigusabi, raamatupidamise, juhtimise, reklaami, jäätmekäitluse ja põllumajandusega. Sinna kuulub veel ka palju teisi erineva sisuga teenuseid. „Eestis on muudest äriteenustest suurema osatähtsusega seni olnud muud ettevõtlust abistavad