Otsingu tulemused

Eestis turustati 2015. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 691 tonni taimekaitsevahendeid, mis oli 15% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Turustatud taimekaitsevahendite kogus on olnud kasvutrendis viimased viis aastat.

Ülemaailmne koroonaviiruse levik on avaldanud mõju ka tööturule. Enim on kannatanud majutuse ja toitlustuse tegevusala, mis on kehtestatud piirangutest kõige rohkem mõjutatud. Käesolevas blogis analüüsime, kuidas on Eesti tööturul käinud nende inimeste käsi, kes läksid 2020. aasta eriolukorrale vastu majutuses ja toitlustuses töötades. Vaatame nende tööteed iganädalaselt pühapäevase seisuga alates 8. märtsist kuni 20. detsembrini.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta novembris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 10,8%, töötlevas tööstuses 5,4% ning mäetööstuses 2,4%.

Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Millisest riigist jõuab meieni kõige rohkem maasikaid? Uuenenud välimusega väliskaubanduse rakendus valiskaubandus.stat.ee annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2013. aastal täpsustatud andmetel 0,5% ja võlatase 10,1% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.

Töötuse määr langes 2013. aasta II kvartalis 8,1%ni, teatab Statistikaamet. Oluliselt vähenes pikaajaliste töötute arv.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised. Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on tervitatav, kuid probleem on just meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2023. aasta esimeses kvartalis 9,2% võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga ning jäi samale tasemele võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga.