2012. aastal kaotas Euroopa teedel liiklusõnnetustes elu 28 000 inimest, sealhulgas Eestis 87. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel hukkub maailmas igal aastal liiklusõnnetustes ligi 1,2 miljonit inimest, neist pooled on jalakäijad, jalg- ja mootorratturid.
Eesti Statistikaseltsi ja Statistikaameti 12.-13. novembril 2013 toimuva konverentsi teema on „Rahvastikuprotsessid Läänemere piirkonnas 21. sajandil”. Tekib küsimus – miks niisugune valik? Kas Läänemere ümbruse rahvad moodustavad mingi ühise kehandi, millest on mõtet rääkida ja mida analüüsida?
20.-21. aprillil toimub Tallinnas rahvusraamatukogus Eesti Statistikaseltsi konverents „Kas Eesti rahvas jääb püsima?”. Kahe päeva jooksul keskendutakse Eesti rahvastiku püsimajäämisega seotud küsimustele.
Eesti Statistikaseltsi ja Statistikaameti 12.-13. novembril 2013 toimuva konverentsi teema on „Rahvastikuprotsessid Läänemere piirkonnas 21. sajandil”. Tekib küsimus – miks niisugune valik? Kas Läänemere ümbruse rahvad moodustavad mingi ühise kehandi, millest on mõtet rääkida ja mida analüüsida?
Oktoobri alguses külastas Eestit rahvusvaheline loendusekspert Eric Schulte Nordholt Hollandi statistikaametist. Eric on loenduse korraldamist nõustanud maailma eri riikides ning samuti on ta viimased kümme aastat nõustanud Eestit 2021. aasta registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) ettevalmistamisel. Holland teeb registritel põhinevat loendust juba alates 1980ndatest. Statistikaameti kommunikatsioonijuht Anu Ots uuris eksperdilt maailma loendustrende ja hinnangut Eesti valitud meetodile.
Viimasel kümnendil toimus Eestis kiire liikumine majandusliku heaolu saavutamise suunas, kuid seda ei saa öelda sotsiaalse sidususe, ökoloogilise tasakaalu ja kultuuriruumi arengute kohta, teatab Statistikaamet. Samas võib kõigis neis valdkondades täheldada nii negatiivseid kui ka positiivseid suundumusi.
Hiljuti sai selgeks, et järgmine noorte laulu- ja tantsupidu toimub koroonakriisi tõttu plaanitust aasta hiljem. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock analüüsis selle otsuse taustal, kuidas on noorte koorilauljate ja rahvatantsijate arv ajas muutunud ning mil määral on see seotud laulu- ja tantsupidudega.
Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.