ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Mil määral kattub vanemate töö- ja laste koolitee?
Kuupäev 27.11.2014
Artikkel
2011. aasta rahvaloenduse andmetel on töörände peamiseks sihtkohaks suuremad linnad. Laste haridus- ja vanemate töörände muster enamasti ei kattu. Õpirände ulatuse ja suuna määrab kooli kaugus kodust – gümnaasiumis käiakse üldjuhul kodu lähedal.
Valdkond
Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb. Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid. Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest; kogurahvatulust; tootlikkuse näitajatest; sektorite
Statistikatöö
Sisuleht
Kui palju on Kohtla-Järve linnas, Lüganuse ja Valga vallas kortermaju, millest kõik või enamik eluruume on asustamata? Kas sellele küsimusele saab vastuse elektri tarbimise andmetest? Kohtla-Järve linna, Lüganuse valla ja Valga valla kortermajade kohta koostati analüüs, et välja selgitada, kui palju on seal tühje kortereid elukoha registreerimise ja elektri tarbimise alusel.
Kõige populaarsemad olid Robin ja Sofia
Kuupäev 12.06.2019
Artikkel
Eelmisel aastal sündis Eestis 14 367 last – 7345 poissi ja 7022 tüdrukut. Tüdrukutele pandi 2720 erinevat eesnime ja poistele 2313.
Leibkondade tarbimiskulutused mullu suurenesid
Kuupäev 04.04.2012
Artikkel
Leibkonnaliige kulutas 2011. aastal 3% rohkem kui 2010. aastal, teatab Statistikaamet.
Aita valida Eesti parim andmelugu ja infograafika!
Kuupäev 28.03.2024
Artikkel
Alanud on konkursi „Andmepärl 2024“ rahvahääletuse voor, et välja selgitada möödunud aasta säravaim andmelugu ja infograafika Eestis. Tutvu nomineeritud töödega ja anna oma hääl. Hääletus kestab kuni 10. aprillini.
Eesti elanik unistab autost ja igatseb välismaale
Kuupäev 08.04.2010
Artikkel
Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu