Otsingu tulemused

Kahel viimasel aastal on hoogustunud teenuste väliskaubandus Eesti ja Suurbritannia vahel, kaupade vahetus on aga vähenenud.

Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.

Viimaste Valgevenega seotud uudiste valguses vaatas statistikaamet, millised on Eesti kaubandussuhted riigiga. Valgevenest imporditakse Eestisse rohkem kaupa kui sinna eksporditakse. Valgevene kaupade osatähtsus Eesti ekspordis on viimase 11 aasta jooksul olnud keskmiselt 0,5% ja impordis keskmiselt 1,1%. Selle aasta andmed kinnitavad, et eksport on sarnane eelnevate aastatega, import aga kasvas kütuste sisseveo suurenemise tõttu.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 1% ja import 3%. Teenuseid müüdi 2,8 miljardi eest ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 557 miljonit eurot.

Jõulud seonduvad eelkõige lastele piparkookide, päkapikkude, jõuluvana ja kingitustega. Statistikaameti andmed näitavad, et sel aastal võib Eesti lapsi ees oodata varasemast rikkalikum kingisaak.

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta aprillis kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 3% ja import 6%. Kaupu eksporditi jooksevhindades üle 1,5 miljardi ja imporditi rohkem kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 305 miljonit eurot, mis on 65 miljoni võrra suurem kui aasta varem.

2023. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18,2 miljardi euro ja imporditi 21,2 miljardi euro eest. Eksport vähenes 2022. aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 3 miljardi euroni. 2023. aasta kaupade väliskaubanduse trendidest kirjutab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Põhilisi teraviljaliike ja piimatooteid arvestades toodetakse Eestis teravilja 3,1 ja piimatooteid 1,1 korda rohkem kui neid tarbitakse. Samas enamike teiste põllumajandussaaduste puhul on arvestuslik tarbimine suurem kui kodumaine toodang. Isevarustatuse tase on kartulil 61%, köögiviljal 38% ja puuviljal 12%. Loomakasvatussaadustest on lihal isevarustatus 78%, munadel 51% ja meel 90%.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta jaanuaris kaupade eksport ja import jooksevhindades võrreldes 2022. aasta sama kuuga vastavalt 9% ja 1%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli jaanuaris 127 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem, ulatudes 272 miljoni euroni.