Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel kasvas 2011. aastal kaupade eksport Hiinasse varasema aastaga võrreldes 81% ja import Hiinast 61%. Üle kolmandiku Eesti koguekspordist Hiinasse moodustasid elektriseadmed.

2010. aasta märtsis suurenes kaupade eksport jooksevhindades 17% ning import 27% eelmise aasta märtsiga võrreldes, teatab Statistikaamet.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%, teatab Statistikaamet. 2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%.

Töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

Statistikaamet lisas interaktiivsesse rahvastikupüramiidi 1920. aasta näitajad ning nüüd on võimalik jälgida Eesti rahvaarvu muutust alates 1923. aastast kuni prognoosini 2050. aastal. Seega ligi 130 aasta jooksul.

Statistikaamet lisas interaktiivsesse rahvastikupüramiidi 1920. aasta näitajad ning nüüd on võimalik jälgida Eesti rahvaarvu muutust alates 1923. aastast kuni prognoosini 2050. aastal. Seega ligi 130 aasta jooksul.

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta novembris 236 000 sise- ja välisturisti, mida on 10% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringust selgub, et kultuuri tarbivad inimesed on üldjuhul ka aktiivsemad töötegijad kui need, kellel kultuuritarbimise harjumus puudub. Meeste puhul teevad enim töötunde need, kes käivad 7–12 korda aastas kultuurist osa saamas, naiste puhul need, kes 4–6 korda. Kultuuriasutustes (viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra teatris, kinos, kontserdil, muuseumis, kunstinäitusel, raamatukogus jmv või kultuurisündmusel) käinud mehed töötavad päevas umbes 3 tundi ja 15 minutit ning mittekäivad mehed veidi üle 2 tunni — vahe on tund ja 11 minutit

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2012. aastal lisaks hobuselihale ka põhjapõdra- ja krokodilliliha ning konnakoibi. Imporditud eksootilise liha kogus suurenes 2011. aastaga võrreldes 3,7 korda.

Viimase rahvaloenduse andmetel on Euroopas enim levinud ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad ning ühepereleibkondade seas abielupaarid. Registreeritud kooselu on mitmes riigis ametliku perekonnaseisuna kasutusel, ent pole laialt levinud. Eestit eristavateks märksõnadeks on vabaabielupaaride ja üksikemade suur osatähtsus.