Otsingu tulemused

Statistikaamet valis 2015. aasta andmeesitajaks HKScan Estonia AS-i, statistikasõbralikuks andmekogupartneriks Kaitseressursside Ameti ja statistikasõbralikuks teaduspartneriks Rivo Noorkõivu.

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 14% ja import 40%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete väljaveo suurenemine ning impordi suurt kasvu ühekordsed tehingud transpordivahenditega.

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui

Eesti alkoholitarbimise statistika ületab sageli uudisekünnist, sest kogused on suured ja paistavad teiste Euroopa Liidu riikide seas silma. Pideval alkoholitarbimisel on enesehävituslik toime ja siit tekibki küsimus, kuidas ja kas on alkoholism töövõimetusega seotud?

Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 7,9 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 8,9 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta veebruariga võrreldes vähenes eksport 26% ja import 35%. Languse põhjustas oluline vähenemine masinate ja seadmete ning transpordivahendite kaubavahetuses.

Eesti eksportiv ettevõte ekspordib aastas keskmiselt 2,4 miljoni euro eest kaupu. Pooled eksportijad piirduvad ühe kuni kolme toote eksportimisega ühele või kahele välisturule. Enim on eksportivaid ettevõtteid puidutööstuses. Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine. Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele. Samas on

Homme, 5. märtsil algab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloenduse teine etapp, kui Statistikaameti küsitlejad külastavad nende prooviloenduspiirkondade elanike kodusid, kes ei osalenud e-loendusel.

Ühiskonna edu hindamisel on oluline, millisest vaatepunktist lähtuda. Internetist kättesaadav statistika on ühesugune nii Mulgimaal, Tallinnas kui ka Londonis, aga statistika tõlgendamine võib olla erinev. Elan pisikeses Mulgimaa külas nimega Sultsi. Minu vaade Sultsi külast Eesti ühiskonnas toimuvatele arengutele on kindlasti teine kui Tallinna elanikel, sest protsessid, mida mina iga päev näen, on erinevad suurlinlaste omast. Tallinlased näevad supermarketite kerkimist, tunnetavad lasteaiakohtade puudumist, kasutavad vajadusel tasuta ühistransporti. Mina näen mahajäetud talusid, suletud