Otsingu tulemused

Kätte on jõudnud puhkuste aeg. Kui olulised on suvekuud Eesti majutusasutustele ning kas selle hooaja tähtsus on viimase 20 aasta jooksul muutunud? Kas majutusasutuste sõltuvus hooajast on ainult Eesti probleem?

Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid mõjutab osa inimrühmi teistest rohkem. Et põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Ebakindlamas olukorras on ka need, kelle heaolu sõltub teistest inimestest või sotsiaalsetest siiretest — lapsed ja pensionärid. Eriti halvas olukorras on need inimesed ja leibkonnad, kelle puhul esineb mitu riskitegurit korraga. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest

Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid mõjutab osa inimrühmi teistest rohkem. Et põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Ebakindlamas olukorras on ka need, kelle heaolu sõltub teistest inimestest või sotsiaalsetest siiretest — lapsed ja pensionärid. Eriti halvas olukorras on need inimesed ja leibkonnad, kelle puhul esineb mitu riskitegurit korraga. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest

2011. aastal oli Statistikaametil ligi 43 300 aruandekohustuslast, kellest 80% moodustasid ettevõtted. Lisaks oli aruandekohustuslaste hulgas 5400 asutust ja organisatsiooni ning 3100 füüsilisest isikust ettevõtjat. Keskmiselt pidi aruandekohustuslane esitama 2,6 aruannet ning ühe aruande täitmisele kulus ligi kaks tundi. Statistikaametis kasutatakse vastamiskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral valikuuringuid, kus andmeid esitab ainult osa uuringu

2011. aastal oli Statistikaametil ligi 43 300 aruandekohustuslast, kellest 80% moodustasid ettevõtted. Lisaks oli aruandekohustuslaste hulgas 5400 asutust ja organisatsiooni ning 3100 füüsilisest isikust ettevõtjat. Keskmiselt pidi aruandekohustuslane esitama 2,6 aruannet ning ühe aruande täitmisele kulus ligi kaks tundi. Statistikaametis kasutatakse vastamiskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral valikuuringuid, kus andmeid esitab ainult osa uuringu

Eestis kulutati 2012. aastal teadus- ja arendustegevusele 380,7 miljonit eurot, seda oli 3,7 miljonit eurot ehk 1% vähem kui 2011. aastal, teatab Statistikaamet.

Vesiviljelusettevõtted müüsid 2016. aastal 868 tonni kaubakala ja -vähki ehk kokku 3,7 miljoni euro väärtuses, teatab Statistikaamet. 2016. aastal müüdud toodangu maht oli viimase 20 aasta üks suurimaid.

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010. 2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive

Homme, 5. märtsil algab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloenduse teine etapp, kui Statistikaameti küsitlejad külastavad nende prooviloenduspiirkondade elanike kodusid, kes ei osalenud e-loendusel.

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui