Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis 5% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses, kuid kasvas energeetikas ja mäetööstuses.

Töötuse määr oli 2012. aastal 10,2% ja IV kvartalis 9,3%, teatab Statistikaamet. Võrreldes varasema aasta ja varasema aasta IV kvartaliga tööpuudus vähenes. Samuti vähenes pikaajaline töötus.

Europiirkonnaga liitumiseks ettevalmistumisel räägitakse palju valitsemissektori eelarve puudujäägist. Liiga suur eelarve puudujääk (teatavasti Maastrichti kriteeriumide kohaselt üle 3% SKP-st) viitab sektori nö ülejõu elamisele ning ohule suurendada oma võlakoormust (mis praegu õnneks on veel suhteliselt madal). Oma teenitud tuludest suuremad kulutused või vastupidi võivad aga ilmneda ka teistel sektoritel ning nende koondina kogumajandusel. Kui nt Eesti kogumajandus on oma kulutuste finantseerimiseks võlgu välismaailmale, on ta netolaenuvõtja ning vastupidi, kui välismaailm on meile võlgu

2014. aasta märtsis tõmbavad Euroopa Liidu riigid rahva ja eluruumide loenduse 2010/2011. aasta loendusvoorule joone alla ja esitavad Eurostatile loenduse lõppraporti.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta kolmandas kvartalis 1679 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Statistikaameti andmetel peatus selle aasta augustis majutusettevõtetes 9% rohkem turiste kui eelmise aasta samas kuus, ööbimiste arv suurenes 7%. Majutusettevõtete külalistest 286 000 olid välis- ja 202 000 siseturistid.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 1% ja import 3%. Teenuseid müüdi 2,8 miljardi eest ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 557 miljonit eurot.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.

Viimase rahvaloenduse andmetel oskab üle 130 000 eesti keelt emakeelena kõneleja mõnda murret. Üha sagedasem ümberasumine suurematesse tõmbekeskustesse toob kaasa aga murrete sulandumise kirjakeelega ning murdekõnelejate vähenemise.