Otsingu tulemused

„…Kes see mõistis, aru sai, sellele ta tegi pai…“ kõlab vana laulusalm. Tänane haridus ei eelda pelgalt enam soravat lugemisoskust ja luuletuse peast esitamist, vaid ka ise vajalike materjalide leidmist ja seda sageli just digimaailmast. Järjest laieneb ka õppijate vanusegrupp, ehk õppima võib asuda ükskõik mis eas. Üleilmne säästva arengu eesmärk „Tagada kõigile kaasav, õiglane ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused [1]“ on Eestis seotud hariduse eri vormide arendamise ja elanikkonna erinevate gruppide osalemise tõhustamisega haridussüsteemis. Haridusvaldkonna üleilmse eesmärgi

2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal valminud rahvastikutiheduse 1 km x 1 km ruutkaardilt selgub, et Eestis on kõige tihedamalt asustatud Lasnamäel asuv Linnamäe–Kärberi tänava piirkond, kus ruutkilomeetril elab 15 800 inimest, teatab Statistikaamet.

Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused? Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele. Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009. aastal 65 krooni ehk siis ligikaudu võrdne minutite arvuga tunnis. Saksamaa andmetest

Kätte on jõudnud puhkuste aeg. Kui olulised on suvekuud Eesti majutusasutustele ning kas selle hooaja tähtsus on viimase 20 aasta jooksul muutunud? Kas majutusasutuste sõltuvus hooajast on ainult Eesti probleem?

Augusti lõpus käis statistikaametis külas Eesti Päevalehe Ärileht. Ülevaade sellest külaskäigust ilmus 09.09.2014. Ärilehe loal avaldame statistikablogis täismahus teksti. Riigi tähtsamad ühiskonda ja majandust puudutavad otsused tehakse just statistikaameti kogutud andmete põhjal. Statistikaameti kogutavate arvude järgi teevad oma otsuseid kõik Eesti poliitikud, ettevõtjad ja analüütikud. Kes on aga need inimesed ehk 400 ameti töötajat, kelle õlul on Eesti statistika koostamine? Kuidas saavad suurtest andmehulkadest üksikud koondarvud, mille järgi otsustatakse näiteks iga järgmise aasta

Augusti lõpus käis statistikaametis külas Eesti Päevalehe Ärileht. Ülevaade sellest külaskäigust ilmus 09.09.2014. Ärilehe loal avaldame statistikablogis täismahus teksti. Riigi tähtsamad ühiskonda ja majandust puudutavad otsused tehakse just statistikaameti kogutud andmete põhjal. Statistikaameti kogutavate arvude järgi teevad oma otsuseid kõik Eesti poliitikud, ettevõtjad ja analüütikud. Kes on aga need inimesed ehk 400 ameti töötajat, kelle õlul on Eesti statistika koostamine? Kuidas saavad suurtest andmehulkadest üksikud koondarvud, mille järgi otsustatakse näiteks iga järgmise aasta

Läheneva emadepäeva puhul on põhjust rääkida Eesti naisest. Kuidas ta töö- ja pereelu tasakaalustamisega hakkama saab ning millele vaba aega kulutab. Kui vana ta on ning palju kaalub.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2018. aasta II kvartalis ligi 11 400 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas vabade ametikohtade arv 8%, ent vähenes 2017. aasta II kvartaliga võrreldes 5%. Vabade ametikohtade arv on olnud üle 10 000 alates 2017. aasta I kvartalist.

2010. aastal sooritati 30 979 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,2 miljardit eurot (18,8 miljardit krooni), teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes suurenes nii tehingute koguarv kui ka koguväärtus, kuid tehingu keskmine väärtus jäi madalamaks.

Ühiskonnas on juba aastaid olnud teemaks töö ja pereelu ühitamine. Praeguses eriolukorras on kodust saanud töökoht ja vastupidi ning inimeste rollid kipuvad segunema. Naised peavad jätkuvalt justkui Hunt Kriimsilmad üheksat ametit, aga kuidas on see aastatega muutunud ja milline on meeste roll?