Otsingu tulemused

Keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmisharjumuste kujunemist toetavad riigi rakendatavad keskkonnameetmed. Keskkonnakaitse rahastamise statistikast leiab infot nii keskkonnakaitsele tehtud kulutuste, keskkonnatoetuste, kui ka riigile tasutud maksude kohta. Keskkonnakaitse rahastamise statistikast saab teada, kui palju kulutatakse keskkonnakaitsele ja kui suured on investeeringud; investeerivad keskkonnakaitsesse tootmisettevõtted ja kes on suurimad investeerijad; laekub keskkonnamakse ettevõtetelt ja kodumajapidamistelt; tarbitakse keskkonnakaitseteenuseid; millised keskkonnakaitse valdkonnad

Põllumajandus on traditsioonilisemaid tegevusharusid Eesti majanduses. Põllumajandussaadused on toonud toidu meie lauale juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on põllumajandus Eestis tähtsal kohal, varustades toiduga nii meid kui ka välisriike ning andes tööd paljudele kohalikele elanikele. Põllumajandusstatistika annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast kuu, kvartali ja aasta seisuga. Avaldame nii kogu Eesti kui ka maakondade põllumajandusnäitajaid, sealhulgas: taimekasvatus (pinnad, saagid, väetamine); loomakasvatus (elusloomad, loomakasvatustoodang, kokkuostuhinnad); piima kasutamine

Suhteline vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,3) ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhtelise vaesuse määr on nende elanike osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse

Pärast keskkooli lõpetamist seisavad noored valikute ees. Üks neist on kõrgkooli astuda ja omandada kõrgem haridus. Eesti kõrgharidussüsteem on kolmeastmeline: rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe. Iga õppur võib otsustada, kas ta läbib kõik tasemed või piirdub rakenduskõrghariduse diplomi, bakalaureuse- või magistrikraadiga. Enamasti määravad omandatud haridustase ja valdkond ka edasise karjääritee. Kõrgharidusstatistikast leiab järgmist infot: kui palju on kõrgharidust pakkuvaid õppeasutusi; kui palju on nais- ja meesüliõpilasi; kui palju studeerib meie

Eesti pinnal aastasadu viljeldud põllumajandus on mõjutanud meie loodust ja maad. Maad haritakse umbes viiendikul Eesti pindalast. Ühelt poolt on see võimaldanud meil kujundada ja säilitada poollooduslikke elupaiku, mille eluslooduse mitmekesisus ja püsimajäämine oleneb sellest, kui hästi me neid hoida suudame. Teiselt poolt võib põllumajandus loodusele ka kahjulikult mõjuda, reostades pinnast, vett või õhku, killustades elupaiku ja hävitades elusloodust nii siseveekogudes kui ka avamaal. Avaldame infot põllumajanduskeskkonna 28 näitaja kohta, mis on määranud Euroopa Komisjon. Nende alusel

Teadus- ja arendustegevuse eesmärk on saada uusi teadmisi või seniseid uudselt rakendada. Näiteks on see uue toote või tööprotsessi täiustamine. Teadus- ja arendustegevus lõpeb, kui põhitoode on välja arendatud ja tähelepanu suunatakse tootmise planeerimisele või turu laiendamisele. Teadus- ja arendustegevuse põhitunnused on uudsus, loomingulisus, selgusetus, süsteemsus ja ülekantavus. Uudsus tähendab, et avastatakse midagi uut. Ülikoolides ja teadusasutustes tehakse selleks uuringuid. Ettevõtluses peetakse uudsuse all silmas uusi avastusi ja tehnoloogiaid, mida varem ei ole selles valdkonnas

Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Andmeid kogutakse tööjõu-uuringuga. Töötu on isik, kes ei tööta kusagil, kuid otsib aktiivselt tööd ja on selle leidmise korral kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama.

Kindlustus pakub kaitset ootamatuste vastu ja aitab vältida suuremat rahakahju. Kindlustusseltside eesmärk on tagada klientidele rahaline toetus õnnetuste, varguste, avariide ja muude ootamatute juhtumite korral. Kindlustusseltsid pakuvad elu- ja kahjukindlustust. Elukindlustus sõlmitakse selleks, et oleks rahaline tugi endale ja lähedastele, kui inimene jääb ravimatult haigeks, kaotab töövõime, satub õnnetusse või sureb. Elukindlustuse võib sõlmida ka raha kogumiseks. Kahjukindlustus sõlmitakse rahakahju leevendamiseks. Tuntumad kahjukindlustuse liigid on liiklus-, reisi- ja kodukindlustus

Rahvaarv näitab, kui palju elanikke on Eestis aasta alguse seisuga. Elanike hulka arvestatakse nii Eesti kodanikud kui ka Eestis elavad välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Elanikeks loetakse kõik, kes on elanud Eestis vähemalt ühe aasta või kes plaanivad siin elada vähemalt ühe aasta.

Surm ja sünd on elu loomulikud osad, mis mõjutavad rahvaarvu. Umbes pooled Eesti surmadest on tingitud vereringeelundite haigustest, seejärel tulevad kasvajad, millest põhjustatud surmadeni jõutakse vananedes järk-järgult. Vanuseti on surmapõhjused väga erinevad. Laste ja noorte surmadest on peaaegu pooled õnnetuste tagajärg. Vanusega õnnetussurmade arv väheneb. Andmed selle kohta, kes, millal ja miks Eesti elanikest surevad, aitavad ette näha rahvastiku arengut ja rakendada meetmeid enneaegsete surmade vähendamiseks.