Otsingu tulemused

Eesmärk „Eesti kultuuriruumi elujõulisus“ keskendub Eesti kui rahvusriigi järjepidevuse ja elujõulisuse tagamisele kultuuri kaudu. Jätkusuutliku arengu väärtushinnangud, põhimõtted, meetodid, käitumismudelid, meele- ja elulaad on omamoodi sotsiaalne innovatsioon, ühiskonnaelu põhimõtteline uuendus, mida on võimalik edukalt ellu viia ainult kultuuri kaudu. ÜRO tegevuskavas 2030“ ei ole seatud kultuuriga otseselt seotud eesmärke ega sihttasemeid. Tuuakse siiski esile põhimõtted, mis seostuvad kultuuriga. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamine on üks neljast Eesti säästva arengu strateegia

Elumajad, ärihooned ja muud ehitised kerkivad tänapäeval kiiremini kui kunagi varem. Selle taga on ehitusvaldkonna areng, mis võimaldab maju, sildu, staadioneid ja teid ehitada lühema aja ning väiksema töökuluga. Ehitus hõlmab hoonete ja rajatiste ehitust, rekonstrueerimist, laiendamist ning lammutamist. Peamiselt tegutsevad ehitusettevõtjad koduturul. Seetõttu mõjutab ehitussektori käekäiku riigi üldine majandusareng. Kui majandusel läheb hästi, on ka ehitusmahud suured, majanduse madalseisu ajal ehitatakse vähem, sest tellijatel napib võimalusi. Ehitusstatistikas kajastame hoonete ja

Teenuse ekspordiga on tegemist juhul, kui Eesti resident müüb teenuse mitteresidendile, sh välismaal asuvale samasse kontserni kuuluvale majandusüksusele. Teenuse osutamiseks ei pea ületama riigipiire, s.t teenust võib osutada nii Eestis kui ka välismaal.

Eesti on üks puhtama õhuga riike maailmas. Siiski aga tekib ka meil õhusaastet. Saastunud õhk on arvestatav keskkonnaoht inimeste tervisele. Kõige kahjulikumaks peetakse imepeeneid saasteosakesi, mis tekivad sõidukite heitgaasidest, põlemisprotsessist ja keemilistest reaktsioonidest atmosfääris. Statistika annab ülevaate Eestis õhku paisatud heitmete kogustest ja nende päritolust, näiteks keemiliste ja orgaaniliste ühendite heitkogustest ja peenosakeste mahust; happevihmade põhjustatud gaaside heitkogustest. Õhusaasteainete heitkoguste andmeid kasutatakse arengu- ja tegevuskavade koostamisel

Tänapäeval on võimalik igal ajal vahetada elukutset, omandada uus eriala või avardada teadmisi üldhuvitavatel teemadel. Haridustee algab maast madalast, esialgu lasteaias ja jätkub koolis. Paljud õpivad kogu elu. Täiskasvanute õppimisvõimalused on mitmekülgsemad kui iial varem. Peale ülikoolide võib teadmisi omandada koolituskeskustes ja lühikursustel, järjest rohkem on e-õppe koolitusprogramme, mis on muutnud ka rahvusvahelised õppimisvõimalused kättesaadavamaks. Haridusstatistika annab infot õppevaldkondade, õppeasutuste, hariduskulutuste, hariduse omandajate ja kooli lõpetanud inimeste

Eesti inimesed väärtustavad perekonda. Abielu on traditsiooniliselt seotud kooselamise ja laste saamise ning kasvatamisega. Aasta-aastalt on registreeritud abielude kõrval üha enam ka teisi perevorme, näiteks vaba kooselu, üksikvanemaga pere, kärgpere. Alates 01.01.2024 on Eestis võimalik sõlmida abielu ka samasoolistel paaridel. Abielude ja lahutuste statistikast saab teada, kui palju Eesti inimestest abiellub; kui palju mehi ja naisi abiellub mitmendat korda; kui palju paare lahutavad abielu; kui vanad on naised ja mehed esimest korda abielludes. Pered, kus lapsevanemad on abielus, püsivad

Innovatsioon ehk uuendustegevus tähendab uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turuletoomist või uuendatud äriprotsessi kasutuselevõtmist. Innovatsiooni eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtte arengule ja suurendab tootlikkust, soodustades nii majanduskasvu laiemalt. Toote või protsessi uuendamine võib seisneda uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamises, olemasoleva ja kasutatava tehnoloogia uudses kombineerimises või ettevõtte käsutuses olevate teadmiste rakendamises. Uuendustegevus ei pruugi siiski alati lõppeda uue toote või teenuse

Digimeedia pealetungist hoolimata on Eesti elanike hulgas endiselt aukohal ka traditsiooniline tele- ja raadioprogramm. Ringhäälingujaamade ja raadiokanalite valikust leiab midagi igale maitsele. Tele- ja raadioeeter toob koju kätte ka teised kultuurivaldkonnad, pakkudes kvaliteetfilme, muusika- ja teatrisaateid ning otseülekandeid tähtsamatest suursündmustest. Televisiooni ja raadiote statistika hõlmab kõiki Eesti raadio- ja telejaamu. Statistikast saab teada, kui palju meil on tele- ja raadiokanaleid; kui suured on saatemahud; kuidas jagunevad eesti- ja venekeelsete saadete mahud; kui palju

Pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist võib elukutse omandamiseks minna õppima kutsekooli. Seal võib õpinguid jätkata ka täiskasvanuna. Kutsekool annab erihariduse ja õpetab selgeks praktilised oskused tööle asumiseks näiteks keevitaja, koostelukksepa, elektriku, aedniku, koka või juuksurina. Tänapäevases kutsekoolis on palju põnevaid erialasid. Kutseharidusstatistikast saab teada, kui palju on Eestis kutseõppeasutusi ja kus need asuvad; mis erialasid saab kutseõppes omandada; kui palju on kutsehariduse omandajaid ja õppe lõpetajaid. Kutseharidusstatistikat on vaja kutseõppe

Igal Eesti inimesel on õigus elada tervist toetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Mida tervemad oleme, seda kauem saame elada täisväärtuslikult ja seda pikem on oodatav eluiga. Tervis mõjutab märkimisväärselt igapäevaeluga toimetulekut, inimese sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi arengusse ning riigi üldist edu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenud tervise füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Õigus tervise kaitsele on inimese põhiõigus. Tervisestatistika annab ülevaate sellest, kui hea on Eesti inimeste tervis