Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2013. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,2 miljardi euro eest, mis oli 0,7% rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenesid ehitusmahud 2%.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport oktoobris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 10%, import aga vähenes 5%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 75% kogu ekspordist. Eksport Euroopa Liidu välistesse riikidesse suurenes 38%, Euroopa Liitu vähenes aga 2% võrra.

Majutusettevõtetes peatus 2015. aasta oktoobris 251 000 sise- ja välisturisti ehk 5% rohkem kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

30. juunil 2015 avaldas Eurostat raporti Eesti riikliku statistikasüsteemi vastavuse kohta Euroopa statistika tegevusjuhisele. Euroopa riikide statistikasüsteeme hinnanud meeskondade juht Priit Potisepp selgitab, miks on selline hindamine oluline ja millised olid Eesti hindamise tulemused.

Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised. Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on tervitatav, kuid probleem on just meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes

3. novembrini saab kandideerida rahvaloendajaks aasta lõpul algaval rahva ja eluruumide loendusel, teatab Statistikaamet. Enim oodatakse kandidaate Tallinnasse ja Harjumaale, Suure-Jaani ja Peipsi-äärsetesse valdadesse.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2020. aasta novembris 2019. aasta sama kuuga võrreldes 9% ning import 7%. Enim suurenes kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega.

Legatum Institute´i koostatud riikide heaoluindeksit uurides selgub, et Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemusrahvustesse. Värsket uudist Eesti tõusust heaoluindeksi pingereas 33. kohalt 31. kohale tumestab üks asjaolu. Kaheksa liitnäitaja hulgas on üks — isiklikud vabadused — mille osas Eesti platseerub alles 70-ndaks. Asja uurimiseks tasub ära käia indeksit kokku paneva Legatum Institute´i veebilehel. Mis selgub? Isiklike vabaduste näitaja koosneb omakorda viiest näitajast, mille hulgas on nii sallivus immigrantide kui ka vähemusrahvuste

Statistikaameti andmetel moodustas 2014. aastal Aasia riikide osatähtsus Eesti kaupade koguekspordist 4% ja -impordist 6%. Aasia riikide osatähtsus Eesti kaubavahetuses pole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud.

Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised. Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on tervitatav, kuid probleem on just meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes