Otsingu tulemused

4.-5. juunini on Statistikaametis visiidil Eurostati komisjon, kes hindab liikmesriikide rahandusstatistika metoodika vastavust rahvusvahelistele nõuetele.

ISSN 1406-1694 ISBN 978-9985-74-532-8 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat A6. 64 lk Ilmus: 30.07.2013 Taskuteatmikust leiab infot Eesti põllumajanduse majandusnäitajate, põllumajandussaaduste ressursi ja selle kasutamise, põllukultuuride ning viljapuu- ja marjaaedade pinna, saagi ja saagikuse, loomade arvu ja loomakasvatustoodangu ning mineraal- ja orgaanilise väetise kasutamise kohta. Hea ülevaate Eesti põllumajanduse arengust annavad võrdlused eelmiste aastatega. Info on esitatud tabelite ja joonistena. Mõeldud valdkonnast lähemalt huvitatuile.

Esialgsetel andmetel toodeti 2011. aastal 694 800 tonni piima, mis oli 3% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Piimalehmade arv varasema aastaga võrreldes oluliselt ei muutunud, kuid piimatoodang lehma kohta suurenes.

Statistikaamet korraldab tänavu sügisel üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloenduse, mille käigus loendatakse ligi 10 000 inimest ja nende eluruumid.

2015. aastal lõppes perioodiks 2005–2015 kohaldatud Eesti regionaalarengu strateegia elluviimine, et anda teatepulk edasi uuele, aastateks 2014–2020 määratud strateegiale. Ühe etapi lõpul ja teise algul tehakse enamasti vahekokkuvõtteid, et selgitada, kuidas edenetakse ning kas ollakse õigel teel. Milline oli uue strateegiaperioodi alguses regionaalarengu ühe alustala, äritegevuse olukord erinevates piirkondades?

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Juuni alguses avaldatud rahvaloenduse esimeste andmete kohaselt on Eesti rahvastik 10 aastaga kasvanud, tööealiste inimeste arv on vähenenud, inimesed elavad kauem ning kasvanud on eestlaste arv. Kuidas aga on need muutused toimunud väiksemates vanuserühmades või Eesti eri paikades? Seda saab vaadata uuest rahvastikupüramiidi rakendusest.

Vana-aasta viimasest päevast 31. märtsini toimub üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus katsetatakse loenduse korraldust, väljatöötatud metoodikat ja infosüsteemi, teatab Statistikaamet. Esmakordselt on võimalik end ise loendada ka interneti teel.

Muutliku Eesti suveilma kontekstis on paslik vaadelda veidi lähemalt vihmavarjude ja veekindlate jalatsite statistikat. Mis riikidest imporditakse ning kuhu eksporditakse veekindlaid jalatseid ja vihmavarje kõige enam?