Otsingu tulemused

Ülemaailmse eriolukorra valguses võtsime vaatluse alla Eesti tööturu seisu enne kriisi. Kui palju on Eestis olnud vabu ametikohti ning kuivõrd on need viimase viie aasta jooksul muutunud? Heitsime pilgu peale ka suurematele tööandjatele ja hooajalistele muutustele.

Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 73,9 ja naistel 82,4 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 52,8 ja naised 55,6 eluaastat. Veel aasta tagasi näitas arvutus meestele ligi kaks ja naistele üle kolme aasta pikemat eluiga tervena.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Selgus, et 2019/2020. õppeaasta jooksul maksid välisüliõpilased Eestis tulu- ja sotsiaalmaksuna kokku 10 miljonit eurot ning välisvilistlased üle 3 miljoni euro.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29%, teatab Statistikaamet. See protsent pole eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes muutunud.

Lastega perede tarbimisharjumused on üsna erinevad peredest, kus ei ole lapsi. Eelkõige tuleneb see sellest, et lastega pered on sunnitud oma sissetulekuid efektiivsemalt ja säästlikumalt kasutama. Statistikaameti andmetel kulutas 2015. aastal lastega leibkond leibkonnaliikme kohta 371 eurot kuus.

Statistikaameti andmete alusel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta kolmandas kvartalis 11 892 vaba ametikohta. Vabade ametikohtade arv on püsinud üle 10 000 alates 2017. aasta 1. kvartalist.

Täna, 6. veebruaril kogunenud statistikanõukogu uus koosseis valis järgmiseks neljaks aastaks esimeheks professor Tõnu Kollo Tartu Ülikooli matemaatilise statistika instituudist.

2011. aasta rahvaloenduse ning sotsiaalstatistika andmed näitavad, et peaaegu iga kolmas Eesti leibkond kasvatab oma tarbeks põllu- või aiasaadusi.

2011. aasta rahvaloenduse ning sotsiaalstatistika andmed näitavad, et peaaegu iga kolmas Eesti leibkond kasvatab oma tarbeks põllu- või aiasaadusi.