Otsingu tulemused

India rahvaloenduse esialgsed tulemused näitavad, et viimase kümne aasta jooksul on riigi elanikkond suurenenud 181,4 miljoni inimese võrra ulatudes 1,21 miljardi inimeseni. Täna avaldatud India rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt elab riigis 1 210 193 422 inimest, teatab riigi statistikaamet. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist. Rahvaarvud piirkondade lõikes leiab SIIT (.pdf dokument), . Eelmise, 2001. aastal toimunud rahvaloendusega võrreldes on riigi rahvaarv suurenenud 181 455 968 inimese ehk 17,64% võrra. Loenduse esialgsete tulemuste järgi on kirjaoskajaid 778 454

India rahvaloenduse esialgsed tulemused näitavad, et viimase kümne aasta jooksul on riigi elanikkond suurenenud 181,4 miljoni inimese võrra ulatudes 1,21 miljardi inimeseni. Täna avaldatud India rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt elab riigis 1 210 193 422 inimest, teatab riigi statistikaamet. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist. Rahvaarvud piirkondade lõikes leiab SIIT (.pdf dokument), . Eelmise, 2001. aastal toimunud rahvaloendusega võrreldes on riigi rahvaarv suurenenud 181 455 968 inimese ehk 17,64% võrra. Loenduse esialgsete tulemuste järgi on kirjaoskajaid 778 454

Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks.

Eesti veondusettevõtted teenindasid 2017. aastal sama palju sõitjaid kui aasta varem ning kaubavedu tonnides vähenes maanteel, kuid suurenes raudteel, teatab Statistikaamet.

„…Kes see mõistis, aru sai, sellele ta tegi pai…“ kõlab vana laulusalm. Tänane haridus ei eelda pelgalt enam soravat lugemisoskust ja luuletuse peast esitamist, vaid ka ise vajalike materjalide leidmist ja seda sageli just digimaailmast. Järjest laieneb ka õppijate vanusegrupp, ehk õppima võib asuda ükskõik mis eas. Üleilmne säästva arengu eesmärk „Tagada kõigile kaasav, õiglane ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused [1]“ on Eestis seotud hariduse eri vormide arendamise ja elanikkonna erinevate gruppide osalemise tõhustamisega haridussüsteemis. Haridusvaldkonna üleilmse eesmärgi

„…Kes see mõistis, aru sai, sellele ta tegi pai…“ kõlab vana laulusalm. Tänane haridus ei eelda pelgalt enam soravat lugemisoskust ja luuletuse peast esitamist, vaid ka ise vajalike materjalide leidmist ja seda sageli just digimaailmast. Järjest laieneb ka õppijate vanusegrupp, ehk õppima võib asuda ükskõik mis eas. Üleilmne säästva arengu eesmärk „Tagada kõigile kaasav, õiglane ja kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused [1]“ on Eestis seotud hariduse eri vormide arendamise ja elanikkonna erinevate gruppide osalemise tõhustamisega haridussüsteemis. Haridusvaldkonna üleilmse eesmärgi

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2010. aastal varasema aastaga võrreldes 3,1%, teatab Statistikaamet. Alates II kvartalist hakkas SKP võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga järk-järgult kasvama ning IV kvartalis oli SKP kasv täpsustatud andmetel 6,7%.

Eesti makromajandus jõudis 2009. aastal paremasse tasakaalu kui buumiaastatel. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul me säästsime aasta kokkuvõttes rohkem kui kulutasime. Möödunud aasta sügisel avaldatud Stiglitzi raporti üks eesmärk oli näidata, et ühiskonnas toimuvaid protsesse ei saa hinnata üksnes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu. Samas ka kogu majanduses toimuva mõõtmiseks jääb ainult SKP-st väheks. SKP ja selle komponendid näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime, kuid jätab selgitamata sellised olulised näitajad nagu kasutatav tulu

Tänasest, 5. märtsi hommikust kuni märtsikuu lõpuni külastavad 24 Statistikaameti küsitlejat 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ( REL 2011 ) prooviloenduse käigus neid prooviloenduspiirkondade elanikke, kes ei osalenud jaanuaris ja veebruaris toimunud elektroonilisel iseloendusel ehk e-loendusel . REL 2011 prooviloenduse teine etapp ehk küsitlusloendus toimub 5.-31. märtsini üheksas Eesti omavalitsuses. „Internetis toimunud elektrooniline iseloendus ehk e-loendus on nüüdseks üle 5000 inimese kaasabil testitud, nüüd palume prooviloenduspiirkondade inimestelt abi ja vastutulelikkust, et

Kätte on jõudnud puhkuste aeg. Kui olulised on suvekuud Eesti majutusasutustele ning kas selle hooaja tähtsus on viimase 20 aasta jooksul muutunud? Kas majutusasutuste sõltuvus hooajast on ainult Eesti probleem?