Otsingu tulemused

Viimasest rahvaloendusest möödunud kümnendi jooksul on Eestis toimunud ulatuslik ränne nii riigi sees kui riigist välja. Praegu on Eestis kasutusel kolm rahvaarvu, mis annavad rändesuundade ja Eestis tegelikult elavate inimeste arvu kohta vaid osalise vastuse. Viimane aastakümme on kaasa toonud olulised muutused Eesti rahvastiku paiknemises ― Euroopa Liitu astumisega avanesid välispiirid, kinnisvarabuumiga tekkis paljudel võimalus leida ning soetada unistatud elupaik. See tõi kaasa elavama rände nii riigi sees kui ka riigist välja ning raskendas arvepidamist Eesti püsielanikkonna üle. Nii on

Viimasest rahvaloendusest möödunud kümnendi jooksul on Eestis toimunud ulatuslik ränne nii riigi sees kui riigist välja. Praegu on Eestis kasutusel kolm rahvaarvu, mis annavad rändesuundade ja Eestis tegelikult elavate inimeste arvu kohta vaid osalise vastuse. Viimane aastakümme on kaasa toonud olulised muutused Eesti rahvastiku paiknemises ― Euroopa Liitu astumisega avanesid välispiirid, kinnisvarabuumiga tekkis paljudel võimalus leida ning soetada unistatud elupaik. See tõi kaasa elavama rände nii riigi sees kui ka riigist välja ning raskendas arvepidamist Eesti püsielanikkonna üle. Nii on

India rahvaloenduse esialgsed tulemused näitavad, et viimase kümne aasta jooksul on riigi elanikkond suurenenud 181,4 miljoni inimese võrra ulatudes 1,21 miljardi inimeseni. Täna avaldatud India rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt elab riigis 1 210 193 422 inimest, teatab riigi statistikaamet. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist. Rahvaarvud piirkondade lõikes leiab SIIT (.pdf dokument), . Eelmise, 2001. aastal toimunud rahvaloendusega võrreldes on riigi rahvaarv suurenenud 181 455 968 inimese ehk 17,64% võrra. Loenduse esialgsete tulemuste järgi on kirjaoskajaid 778 454

India rahvaloenduse esialgsed tulemused näitavad, et viimase kümne aasta jooksul on riigi elanikkond suurenenud 181,4 miljoni inimese võrra ulatudes 1,21 miljardi inimeseni. Täna avaldatud India rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt elab riigis 1 210 193 422 inimest, teatab riigi statistikaamet. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist. Rahvaarvud piirkondade lõikes leiab SIIT (.pdf dokument), . Eelmise, 2001. aastal toimunud rahvaloendusega võrreldes on riigi rahvaarv suurenenud 181 455 968 inimese ehk 17,64% võrra. Loenduse esialgsete tulemuste järgi on kirjaoskajaid 778 454

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2012. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 5,0%, teatab Statistikaamet. Kvartalimuutust mõjutas enim tööjõu kallinemine, aastamuutust materjalide hinnatõus.

Eesti kodakondsusega inimesi loendati viimasel rahvaloendusel erinevates riikides kokku ligi 60 000.

Kui 2009. aasta oli Balti riikide jaekaubandusettevõtetele väga raske ja müügitulu vähenes aastaga viiendiku, siis 2010. aasta alguses hakkas langustempo pidurduma ning pöördus aasta teises pooles tõusule.

Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime. Statistikaamet avaldas eile 2009 IV kvartali ja 2009. aasta SKP. Mis nende andmete juures kõige olulisem on? Seda on korrutatud juba pikalt, et SKP langeb. Uudis ei ole see kellelegi. Eesti sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2009 IV kvartaliks majanduslanguse 2 aastaga ning hinnamõjusid arvestades 2005 II kvartali tasemele (ehk siis 4,5 aastat tagasi). Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal

Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime. Statistikaamet avaldas eile 2009 IV kvartali ja 2009. aasta SKP. Mis nende andmete juures kõige olulisem on? Seda on korrutatud juba pikalt, et SKP langeb. Uudis ei ole see kellelegi. Eesti sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2009 IV kvartaliks majanduslanguse 2 aastaga ning hinnamõjusid arvestades 2005 II kvartali tasemele (ehk siis 4,5 aastat tagasi). Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal

Kasutatava põllumajandusmaa kogupindala 2017. aastal märgatavalt ei muutunud. Põllukultuuride saagid olid suuremad kui eelnenud aastal, kuid palju saaki jäi koristamata. Suurenes sigade ja veidi ka veiste arv. Liha toodeti vähem kui eelnenud aastal, piima ja mune rohkem.