Otsingu tulemused

Möödunud aastal loodi 63% kogulisandväärtusest Harjumaal, viimased kümme aastat on see näitaja püsinud stabiilne. Lisandväärtust luuakse jätkuvalt enim teeninduses.

Eurostati andmetel oli 2012. aastal oma töötajatele mobiilset internetiühendust võimaldavaid kaasaskantavaid seadmeid hankinud 48% Euroopa Liidu kümne ja enama hõivatuga ettevõtetest. Eestis oli vastav näitaja 50%.

Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indikaator oli 2016. aastal 1,28, millega Eesti oli Euroopa Liidu riikidest 13. kohal. Eesti edestab küll suurel määral Leedut ja Lätit, kuid Soomele järele jõudmiseks on veel pikk tee käia.

Laupäeval, 22. jaanuaril lõppes rahvaloenduse e-küsitluse etapp, mille käigus loendati esialgsete andmete põhjal kokku 568 891 inimest ehk 43% Eesti elanikest.

Käesolev lugu sai kirjutatud ajendatuna ajalehe «Sakala» veergudel toimuvast arutelust Viljandi maakonna koolivõrgu üle. Viljandi hariduselu ümberkorralduste arutelu näitab, et demograafilise olukorra tõsidus ei ole väga paljudele kohale jõudnud. Viljandi maakonnas elas 1989. aasta rahvaloenduse ajal 65 222 alalist elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse ajal 57 974. Statistikaameti andmetel oli mullu 1. jaanuaril Viljandi maakonna rahvaarv 51 457 inimest. Seega on rahvaarv Viljandi maakonnas viimasest rahvaloendusest 2009. aasta alguseks vähenenud kuue ja poole tuhande inimese võrra. Kõnealusel

Paljude omavalitsuste juhtide laual on varem või hiljem rasked valikud – kuidas tulla toime väiksema hulga ressurssidega. Selliseid valikuid tehes muutuvad kriitiliselt tähtsaks usaldusväärsed arvud, neist loodud informatsioon, mille abil otsustada, kirjutab statistikaameti peadirektor Urmet Lee.

Statistikaameti andmed võivad olla tugevaks vundamendiks kohaliku tasandi elu tulevikuplaanide seadmiseks. Avaldame aastas üle 3000 näitaja, millega saab tutvuda nii statistikaameti andmebaasis kui ka rakendustes , sealhulgas juhtimislaudadel . Statistikaameti andmed pakuvad tuge muutuste analüüsimisel Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel aktiivselt enam kui 500 andmekogu, sealjuures kaudselt ka 15 linna ja 64 valla ehk kõigi 79 Eesti kohaliku omavalitsuse andmeid. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonilt statistikaametile tulnud korraldusega luua koroonaviiruse leviku tõkestamiseks analüütiline väljund, kasutades selleks elektroonilise side anonüümseid andmeid, ei toimu reaalaja andmetel. Üksikisikute liikumismustreid ei ole planeeritud analüüsida ega polegi võimalik nende anonüümsete andmete põhjal analüüsida.

1. augustil 2010 jõustus uus riikliku statistika seadus . See on Eesti riigi ajaloos neljas statistika tegemist reguleeriv seadus. Esimene neist võeti vastu 1938. aastal Riigi Statistika Keskbüroo seaduse nime all. Enne seda tegutses 1921. aastal loodud Riigi Statistika Keskbüroo seitseteist aastat Riigikogu kinnitatud põhimääruse alusel, mis sisaldas sisuliselt samu põhimõtteid. Järgmise, tänapäeva mõistes hämmastavalt ajakohase, seaduseni jõudis Eesti riik 1990. aastal, mil teistest tollastest liiduvabariikidest eristudes, võttis Ülemnõukogu vastu Eesti statistikaseaduse. 1997. aastal

1. augustil 2010 jõustus uus riikliku statistika seadus . See on Eesti riigi ajaloos neljas statistika tegemist reguleeriv seadus. Esimene neist võeti vastu 1938. aastal Riigi Statistika Keskbüroo seaduse nime all. Enne seda tegutses 1921. aastal loodud Riigi Statistika Keskbüroo seitseteist aastat Riigikogu kinnitatud põhimääruse alusel, mis sisaldas sisuliselt samu põhimõtteid. Järgmise, tänapäeva mõistes hämmastavalt ajakohase, seaduseni jõudis Eesti riik 1990. aastal, mil teistest tollastest liiduvabariikidest eristudes, võttis Ülemnõukogu vastu Eesti statistikaseaduse. 1997. aastal