Otsingu tulemused

Viimase kuue aasta jooksul on Eestist lahkunud veidi üle 46 000 ja siia tagasi tulnud ligi 45 000 Eesti kodakondset. Millises vanuses Eesti kodanikud aga kõige enam rändavad? Kuhu nad lähevad ja millistest riikidest naasevad? Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik võtsid vaatluse alla Eesti kodanike välisrände aastatel 2015–2020 ja otsisid sealt vastuseid.

Eesti ülikoolidesse leidis eelmisel õppeaastal tee rekordarv välisüliõpilasi. Välisriikidest tulnud tudengeid õppis meil 5043 ehk umbes Türi suuruse linna jagu rahvast.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,5%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,1% ja võrreldes 2012. aasta detsembriga 1,4%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 5,7% ja võrreldes 2011. aasta jaanuariga 0,6%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2011. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ja on võrreldes eelmise aasta maiga tõusnud 5,4%.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta märtsis võrreldes veebruariga 1,0% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 4,4%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,4% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 1,5%, teatab Statistikaamet. Nii kuu- kui ka aastamuutust mõjutasid enim eluasemekulutused.

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kogulisandväärtusest 64% loodi 2017. aastal Harjumaal, teatab Statistikaamet. Maakondlikud erinevused SKP-s elaniku kohta on aga vähenemas.