Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel oli 2017. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 317 800, mis on 1850 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.

Eesti eksport on viimase 21 aasta jooksul liikunud enamasti kasvavas joones. Suurimad eksportijad on sel perioodil olnud Harju, Ida-Viru ja Tartu maakonnas. Enim on panustanud eksporti töötlev tööstus.

2014. aastal tehti Eestis kulutusi teadus- ja arendustegevusele 286,7 miljoni euro eest, mida oli 12% vähem kui 2013. aastal, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2014. aastal viimase kümne aasta jooksul mõnda aega välismaal töötanud ja seejärel Eestisse tagasi tulnuid 15–64-aastaste seas 68 500. Kõige rohkem oli välismaal töötanuid 25–34-aastaste hulgas.

Töötuse määr oli 2013. aasta I kvartalis 10,2%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga tööpuudus vähenes, kuid eelmise kvartaliga võrreldes suurenes. Teistest kiiremini kasvas 15–24-aastaste noorte tööpuudus.

Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 330 068, mis on 1179 inimest rohkem kui aasta varem*. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 2602 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 3782 inimese võrra.