Otsingu tulemused

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel jõudis 2022. aastal teenuste eksport ja import Eestis rekordtasemele. Teenuste väliskaubandus on aasta-aastalt pea alati kasvutrendi näidanud, välja arvatud 2020. aastal, mil teenuseid eksporditi varasemast vähem. Samas on teenuste väliskaubandus 2020. aasta ajutisest jahenemisest taastunud ning jätkas ka 2022. aastal jõulist kasvu. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris möödunud aasta sama kuuga võrreldes 16% ning import 10%. Oluliselt mõjutasid kaubavahetuse suurenemist nii mineraalsete toodete kui ka puit ja puittoodete vedu.

Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?

Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga.

2017. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 706 000 eluruumi, neist oli asustatud 76%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 1922. aastaga, kui Eestis oli 252 000 eluruumi, on nende arv kasvanud peaaegu kolmekordseks.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta aprillis Eestist jooksevhindades 7,7 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 9,5 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta aprilliga vähenes nii eksport kui ka import ligi 40%.

Eestis turustati 2016. aastal toimeainekogusesse ümberarvestatuna 834 tonni taimekaitsevahendeid, mida on 17% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Turustatud taimekaitsevahendite kogus üha kasvab.

Esialgsetel andmetel oli veebruaris Eesti kaubavahetuses ülejääk, kui kaupade eksport ületas importi 0,2 miljardi krooni võrra, teatab Statistikaamet. Viimati oli väliskaubanduse bilanss positiivne 1993. aasta juunis.

Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal 21,1% Eesti elanikkonnast ehk ligi 276 000 inimest, teatab Statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes varasema aastaga võrreldes 0,6 protsendipunkti.