Otsingu tulemused

Tööhõive määr näitab, kui suur osa tööealisest rahvastikust on tööga hõivatud. Andmeid kogutakse tööjõu-uuringuga. Hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatu on ka töötaja, kes töötas otsese tasuta pereettevõttes, oma talus või ei teinud tööd ajutiselt.

Valitsemissektori rahandusstatistika hoiab silma peal riigi ehk meie ühise raha kasutamisel. Eestis on valitsemissektor jaotatud kolmeks: keskvalitsus, kuhu kuuluvad riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud; kohalikud omavalitsused ehk linna- ja vallavalitsused koos allasutustega; sotsiaalkindlustusfondid: haigekassa ja töötukassa. Valitsemissektori rahanduse statistikas avaldame valitsemissektori rahanäitajaid, nagu maksulaekumised, valitsemissektori tulud, kulud ja võlg. Valitsemissektori rahandusstatistikast saab teada, kui

Selleks, et kodud ja majad oleksid soojad, tänavad valgustatud ning autod saaksid liikuda, on vaja energiat, mida saadakse taastuvatest või mittetaastuvatest allikatest. Energeetika on energia saamise, muundamise, ülekandmise ja kasutamisega tegelev rahvamajandus- ja teadus- ning tehnikaharu. Energiastatistika annab ülevaate energia tootmist ja tarbimist kuude ning aastate kaupa, samuti annab infot elektrienergia, maagaasi ja kütuste hinna kohta. Statistika tarbeks kogutakse järgmisi andmeid: tootmismahud energia liikide kaupa; kodutarbijate ja äriklientide energiatarbimise kogused

Igal Eesti inimesel on õigus elada tervist toetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Mida tervemad oleme, seda kauem saame elada täisväärtuslikult ja seda kõrgem on oodatav eluiga. Tervis mõjutab märkimisväärselt toimetulekut igapäevaeluga, inimese sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi arengusse ning riigi üldist edu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenud tervist füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Õigus tervise kaitsele on inimese põhiõigus. Avaldame järgmist tervisestatistikat: arstiabi kättesaadavus

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid. Reaalse majanduskasvu arvutamisel tuleb arvestada hinnamuutusi. SKP nominaalnäitaja sisaldab ka hinnamõju, kuid SKP reaalnäitaja arvutamisel on see eemaldatud. Reaalne majanduskasv näitab, kui palju hüvede kogus majanduses suurenes.

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlikud linnad ja asumid“ keskendub kiire linnastumise probleemidele. Linnad on innovatsiooni inkubaatorid ja seal lisandub kiiresti töökohti ning majanduskasv on kiire. Siiski kaasnevad linnastumisega ka probleemid, näiteks halvad elamistingimused, õhusaaste, teenuste halb kättesaadavus ja puudulik taristu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud üleilmse eesmärgi tagada kõigile inimestele piisav, turvaline ja taskukohane eluase, põhiteenused ning moderniseerida räämas agulid. Tähtis on tõhus jäätmemajandus ja transpordiühenduste, eelkõige ühissõidukite kasutamisvõimalus

Digimeedia pealetungist hoolimata on Eesti elanike hulgas endiselt aukohal ka traditsiooniline tele- ja raadioprogramm. Ringhäälingujaamade ja raadiokanalite valikust leiab midagi igale maitsele. Tele- ja raadioeeter toob koju kätte ka teised kultuurivaldkonnad, pakkudes kvaliteetfilme, muusika- ja teatrisaateid ning otseülekandeid tähtsamatest suursündmustest. Televisiooni ja raadiote statistika hõlmab kõiki Eesti raadio- ja telejaamu. Statistikast saab teada, kui palju meil on tele- ja raadiokanaleid; kui suured on saatemahud; kuidas jagunevad eesti- ja venekeelsete saadete mahud; kui palju

Pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist võib elukutse omandamiseks minna õppima kutsekooli. Seal võib õpinguid jätkata ka täiskasvanuna. Kutsekool annab erihariduse ja õpetab selgeks praktilised oskused tööle asumiseks näiteks keevitaja, koostelukksepa, elektriku, aedniku, koka või juuksurina. Tänapäevases kutsekoolis on palju põnevaid erialasid. Kutseharidusstatistikast saab teada, kui palju on Eestis kutseõppeasutusi ja kus need asuvad; mis erialasid saab kutseõppes omandada; kui palju on kutsehariduse omandajaid ja õppe lõpetajaid. Kutseharidusstatistikat on vaja kutseõppe

Spordiharrastajaid on Eestis üha rohkem ning nende osatähtsus elanikkonnas on viimastel aastatel kasvanud. Sport ei tähenda ainult tipptasemel võistlemist, vaid ka igapäevast liikumist, mis aitab hoida tervist, parandada meeleolu ja tugevdada kogukonnatunnet. Üha rohkem inimesi leiab endale sobiva viisi aktiivseks olemiseks – olgu selleks metsajooks, rühmatrenn spordiklubis, pallimäng või jõusaalitreening. Eesti on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 liigub ja tegeleb spordiga vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Tervislik eluviis lisab tervena elatud aastaid, parandab elukvaliteeti ja

Sündide statistikat analüüsides on võimalik saada ettekujutus tulevaste põlvkondade võimalustest ja probleemidest, lisaks avaldab sündimus olulist mõju haridussüsteemi, tööturu- ja sotsiaalteenuste kujundamisele. Sünnitrendide uurimine annab väärtuslikku teavet tervishoiu- ja perepoliitika täiustamiseks. See võimaldab meil kavandada tulevikku, kus ühiskond suudab võimalikult hästi vastata oma liikmete vajadustele, tagades seeläbi jätkusuutliku arengu. Sündide statistika keskendub peredele ja annab ülevaate, mitmes laps peres on vastsündinu; kus elab sündinud lapsega pere; kes on lapse vanemad