Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubandusstatistika teenusejuhi Evelin Puura sõnul jaanuaris kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas – eksport suurenes aastaga 11% ja import 2%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse aga kahanes kaupade väljavedu 16% ja sealt ka toodi 20% vähem kaupu. Seda mõjutas kõige enam eelmise aasta jaanuari suurem kütuste eksport Singapuri ning impordis suur ühekordne tehing Türgist,“ lisas Puura. Jaanuaris kasvas enim väärismetallide eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (14% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu

Eestis oli eelmise aasta lõpu seisuga 2,3 miljonit kodulindu, kellest 95% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 107 000 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimased kuus aastat kasvanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku hinnanguliselt 13 000 tonni mune, keskmiselt 151 muna inimese kohta. Põhilise osa ehk üle 90% toodangust annavad üheksa suurt ettevõtet, kus on vähemalt 5000 lindu. Need ettevõtted mõjutavad toodangu kasvu ja kahanemist enim,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi eelmisel aastal 10 600 tonni munatooteid, millest 70% moodustasid tervel

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on sõjalised konfliktid Lähis-Idas tõstnud diislikütuse ja bensiini hinna rekordtasemele, millel oli suur mõju ka märtsi tarbijahinnaindeksile. Võrreldes eelmise aasta märtsiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 4,2%, transpordi 7% ja tervishoiu 11,7% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt diislikütuse ja bensiini kallinemine, tervishoius aga möödunud aasta aprillis toimunud tervisekassa hinnakirjade korrigeerimine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuhi Kadri Rootalu sõnul süvenesid 2025. aastal viimaste aastate rahvastikutrendid. „Eelmisel aastal suri üle 6000 inimese rohkem kui sündis. Väljarändajate arv püsis mullusega samal tasemel, kuid sisserändajate arv vähenes. Rändesaldo jäi esimest korda alates 2014. aastast negatiivseks. Kokku langes Eesti rahvaarv 7041 inimese võrra,“ kirjeldas ta. Sündide arv jäi teist korda ajaloos alla 10 000 Möödunud aastal sündis 9092 last, mida on 6% vähem kui 2024. aastal. „2025. aastal sündis 600 last vähem kui aasta varem. Sündide arv hakkas

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets. Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast

Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mullu 2% Kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes. Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemist mõjutas aga toidukaupade hinnatõus. SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1% Statistikaameti

Kaubavahetuse puudujääk oli novembris 298 miljonit eurot, mis on 72 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas novembris kaupade eksport Euroopa Liidu riikidesse 7% ja import neist 2%. „Import liiduvälistest riikidest samuti suurenes, kuid eksport neisse vähenes 6% võrra. Peamiselt oli selle taga 2024. aasta novembrist väiksem kaupade väljavedu Venemaale ja Ameerika Ühendriikidesse. Venemaale viidi vähem eelkõige metsatöömasinaid ning kakaoube, Ameerikasse kahanes peamiselt kommunikatsiooniseadmete väljavedu,“ lisas analüütik

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et teenuste väliskaubandusbilanss on erinevalt kaupade omast jätkuvalt ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandusüksused ekspordivad teenuseid oluliselt rohkem kui impordivad. Majandusüksuste hulka kuuluvad ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused, näiteks mittetulundusühingud ja riigiasutused. „Teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 815 miljoni euroga. See on 9 miljoni euro võrra rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 955 miljoni euro eest

Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ütles, et kuigi Eesti elanike reisimine pandeemiajärgsetel aastatel elavnes, oli see 2025. aastal taas tagasihoidlikum. „Mullu tehti ööbimisega sisereise endiselt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Võrreldes 2024. aastaga vähenes sisereiside arv kõigis kvartalites. Välisreiside arv kahanes esimesed kolm kvartalit, kuid hakkas neljandas kvartalis taas kasvama,“ tõdes Pukk ja lisas, et Tallinna lennujaama andmetele tuginedes võib eeldada, et põhjuseks on märgatav tšarterreiside kasv. Enam kui pooled olid puhkusereisid Peamiste sihtkohtadena külastati

Statistikaameti ettevõtlusstatistika teenusejuhi Egle Raidsalu sõnul oli 2025. aasta töötlevas tööstuses aasta varasemaga võrreldes positiivne. „Toodangu maht kasvas kaheksa kuud järjest, siis septembris ja oktoobris küll kahanes, aga aasta lõpukuudel hakkas taas suurenema,“ selgitas Raidsalu. Töötleva tööstuse 23 tegevusalast suurenes toodangu maht eelmisel aastal enamikes. Suurematest tegevusaladest kasvas arvutite ja elektroonikaseadmete (1,9%), metalltoodete (3%) ning toiduainete tootmine (0,2%), puidutöötlemine (0,4%) ja elektriseadmete tootmine (3.8%). Suurema osatähtsusega