Otsingu tulemused

Juuli lõpus ilmus kogumik „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis võtab arvudes kokku suurema osa riigi elust ning paneb viimased andmed kõrvuti juba varem avaldatuga. 31.07 esitles Statistikaamet aastaraamatut ajakirjanikele. Esitlusel oli teemaks Eesti arengu jätkusuutlikkus kui eesmärgiks on ühiskonna suurem sidusus, majandusliku heaolu saavutamine ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina andis ülevaate Eesti majanduse arengust. Pärast 1990. aastate lõpu majandusraskusi toibus Eesti kiiresti. SKP

Statistikaamet tänas oma 101. sünnipäeval statistika toodete ja teenuste arendamisele kaasa aidanud AS-i Helmes ning TalTechi ökoloogi ja majandusteadlast Üllas Ehrlichit. Tunnustuse koostöö edendamise eest pälvis Enely Prei Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusest (RMIT).

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21).

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21).

Statistikaamet esitleb täna, 31. juulil vastvalminud kogumikku „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis annab ülevaate Eesti keskkonna-, sotsiaal- ja majanduselust ning pakub võrdlusi teiste Euroopa riikidega.

Selle aasta Ülemaailmse Keskkonnapäeva teema on #OnlyOneEarth. Maailma Keskkonnapäeva tähistatakse ligi pool sajandit juba igal aastal 5. juunil. Maa kui ühtne terviklik ökosüsteem ongi selle aasta keskkonnapäeva üheks juhtmõtteks, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Eesti on läbi aegade olnud Euroopa Liidu (EL-i) madalaima valitsemissektori võlakoormusega riik. Koroonaviiruse leviku tõkestamise tegevuste tulemusena halvenes majanduslik olukord nii Eestis kui ka kõigis teistes Euroopa Liidu (EL-i) liikmesriikides ja rakendatud meetmed tingisid valitsemissektori võla kasvu. Vaatasime, kuidas on valitsemissektori võlg 2020. aasta teises kvartalis Eestis ja EL-is kujunenud.

Sellel laupäeval on taas maailmakoristuspäev, kus ühiselt avaliku ruumi korrastamisse panustatakse. Meid ümbritsevast keskkonnast korjatakse kokku küll nähtav prügi, aga see on siiski vaid õige pisike osa inimeste poolt tekitatud jäätmetest.

Pandeemia tõttu on juba üle aasta piiratud meie liikumine, kohtumised ja puhkused, mis olid varasemalt igapäevase elu lahutamatuks osaks. Viirusest tingitud olukord jätkub, aga ühel hetkel saab see loodetavasti siiski mööda. Kas pärast pandeemiat saabub meile uus reaalsus? Kas normaalsesse ellu naastes oleme omandanud uued harjumused nii liikumise kui ka üldise elukorralduse vallas? Kuivõrd meile teada-tuntud maailm üldse taastub?

Kui põllusaak kipub hoolimata kõigist pingutustest kesiseks jääma, võib põhjuseks olla hoopis põllumuldade happesus ja vähene kaltsiumisisaldus, mida saaks lahendada põldude lupjamisega.