Jäätmebilanss

Jäätmestatistikast saab teada, kui palju

• tekib Eestis igal aastal jäätmeid (k.a ohtlikke jäätmeid);
• jäätmetest ladustatakse prügilates;
• jäätmetest võetakse taaskasutusse;
• jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks;
• tekib olmejäätmeid ühe elaniku kohta.

Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmekäitluse korraldamiseks ja jäätmekäitluse arendamiseks riigis. Ülevaade jäätmete kasutamisest aitab suurendada keskkonnateadlikkust.

Statistikaamet kasutab jäätmebilansi andmeid keskkonnasurve näitajate, säästva arengu näitajate ja Tõetammes esitatud näitajate tootmisel.

Administratiivandmetel põhinev töö

Jäätmebilanss kirjeldab Eestis aasta jooksul tekkinud, Eestisse imporditud, Eestis taaskasutatud, kõrvaldatud, prügilasse ladestatud ja Eestist eksporditud jäätmete (k.a ohtlike jäätmete) kogust ning jäätmete kogust ettevõtetes aasta alguses ja aasta lõpus vastavalt keskkonnaministri määruse 14.12.2015 nr 70 Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu lisas toodud jäätmenimistu jäätmeliikide 6-kohalisele klassifikaatorile. Eesti jäätmenimistu on tekkevaldkonnapõhine.

Keskkonnaministri määruse 14.12.2015 nr 70 Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu lisas toodud jäätmenimistu.

Ohtlike jäätmete bilansi andmed 2002–2019 vastavad jäätmenimistu eelmisele versioonile, kus põlevkivituhk on klassifitseeritud kui ohtlik jääde. Alates 2020. aastast muudeti määrust „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu”, kus põlevkivituhk klassifitseeriti mitteohtlikuks jäätmeks.

Taaskasutatud ja kõrvaldatud jäätmete kogused vastavad Eesti Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistule.

Eesti jäätmebilanss hõlmab kogu Eestit, st kaetud on kõik institutsionaalsed sektorid ja majandustegevusalad.

Eksport – välisriikidesse eksporditud (Eestist väljaveetud) jäätmekogused

Import – välisriikidest imporditud (Eestisse toodud) jäätmekogused

Jäätmed – mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine

Jäätmeluba – õigus jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduses §-s 75 (RT I 2004, 9, 52) nimetatud tegevusvaldkondades, millega on ühtlasi määratud selle õiguse realiseerimise tingimused. Jäätmeloa annab keskkonnaamet. Jäätmeluba jäätmete käitlemiseks tuleb taotleda iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi.
Jäätmeseaduse järgi on jäätmeluba vaja:

• jäätmete kõrvaldamiseks;
• jäätmete taaskasutamiseks;
• ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
• metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
• jäätmehoidla käitamiseks;
• prügila käitamiseks;
• prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.

Jäätmeluba ei nõuta:

• füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele;
• päästeametilt päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;
• isikult, kellele selleks tegevuseks on antud õigus kompleksloaga;
• riigi- ja õppeasutustelt õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud keskkonnaametiga.

Jäätmete kõrvaldamine – jäätmete ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol

Jäätmenimistu – jäätmete nimistu, kus jäätmeliigid on määratud kuuekohaliste koodinumbritega ja kahe- ning neljakohaliste nimistu jaotiste ja alajaotiste koodinumbritega, mis tähistavad kolme liigitustasandit. Jäätmenimistu .

Jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et need asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt

Jäätmete töötlemine – jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse.

Jäätmeteke – ettevõttes (käitises) aruandeperioodi jooksul tootmis- või muu tegevuse tulemusena tekkinud jäätmed, sh teistelt isikutelt kogutud jäätmed

Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis Jäätmeseaduse §-s 6 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/202 järgi nimetatud vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale

Prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel.

Ettevõte

Jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavad ettevõtted

Kogu Eesti

2002–…

Andmed avaldatakse igal aastal eelneva aasta kohta.

Ühtse metoodika järgi koostatud aegread algavad 2020. aastast.

Ohtlike jäätmete bilansi andmed 2002–2019 vastavad jäätmenimistu eelmisele versioonile, kus põlevkivituhk on klassifitseeritud kui ohtlik jääde. Alates 2020. aastast muudeti määrust Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu, kus põlevkivituhk klassifitseeriti mitteohtlikuks jäätmeks.

2002. aastal algasid uued aegread, kus käsitleti rohkem jäätmeliike (123 erinevat jäätmeliiki). Varasemad arhiveeritud andmetabelid (110 jäätmeliigiga):

KK611: Jäätmebilanss jäätmeliigi järgi (1999-2001) ja
KK612: Ohtlike jäätmete bilanss jäätmeliigi järgi (1999-2001).

Ei ole rakendatav

Tekkinud ja käideldud jäätmete kogus – tonn (t)

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Eesti jäätmeseadus;

jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu;

jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud;

Jäätmetekkega seotud administratiivandmed saadakse keskkonnaagentuurilt lepingu alusel.

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Jäätmeteket ja -käitlust kirjeldavad andmed ei ole konfidentsiaalsed.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika veebilehel kell 8.00.

Aasta

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Jäätmed ja ringmajandus.
Selle töö raames pressiteateid ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Surve keskkonnaseisundile / Jäätmete teke tabelites
KK610: Jäätmebilanss jäätmeliigi järgi ja
KK6115: Ohtlike jäätmete bilanss jäätmeliigi järgi.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Keskkond. Arhiiv / Surve keskkonnaseisundile. Arhiiv on lõpetatud tabelid
KK611: Jäätmebilanss jäätmeliigi järgi (1999-2001)
KK612: Ohtlike jäätmete bilanss jäätmeliigi järgi (1999-2001).

Tööga seotud aktiivseid andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aastal vaadatud 350 korda, 2024. aastal 741 korda.
Arvud ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Ei levitata

Ei mõõdeta

Andmete kokkupanemise metoodika on välja töötanud keskkonnaagentuur, kes metoodikadokumente ka haldab.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Statistikatöö on suunatud Eesti tarbijale. Jäätmebilansi andmeid kasutavad kliimaministeerium, ajakirjandus, teadusasutused, huvitatud juriidilised ja füüsilised isikud.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Konkreetsele statistikatööle ei ole tarbijate rahulolu-uuringut korraldatud.

Eesti jäätmebilansi andmed on täielikud, olles kooskõlas jäätmeseadusega.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Andmete üldist täpsust võib pidada heaks. Võivad esineda üksikud juhuslikud vead, mis on põhjustatud vigadest administratiivandmetes.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei mõõdeta

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel.

Ei mõõdeta

Ei ole rakendatav

Andmed avaldatakse 280 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 280 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord, 280 päeva pärast vaatlusperioodi lõppu.

Andmed avaldatakse üks kord, 280 päeva pärast vaatlusperioodi lõppu.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Rahvusvahelist ühtset metoodikat rakendatakse antud andmetele jäätmestatistika määruse järgses aruandluses üle aasta paarisarvulistel aastatel, mis võimaldab andmeid võrrelda Euroopa Liidu piires riigiti.

Selgituseks, et Eesti jäätmeseaduse järgi loetakse taaskasutatud ja/või kõrvaldatud jäätmete hulka ka jäätmete vahetamise või eeltöötluse lõppsaadused (jäätmed, ühendid või segud), mis taaskasutatakse mis tahes menetlusega. Euroopa Parlamendi jäätmestatistika määruse järgses aruandluses aga ei loeta jäätmete vahetamist või eeltöötlust jäätmekäitluseks ega jäätmete kõrvaldamiseks.

Väljundtabelite KK610 Jäätmebilanss jäätmeliigi järgi ja KK6115 Ohtlike jäätmete bilanss jäätmeliigi järgi andmete aegrida algab 2002. aastast.

Aastate 2002–2019 andmed on ajaliselt võrreldavad ning selle aja jooksul pole toimunud muutusi metoodikas, klassifikaatorites ega definitsioonides.

1. jaanuarist 2020 muudeti põlevkivituha määratlust Eesti jäätmeklassifikaatoris ohtlikust jäätmest mitteohtlikuks jäätmeks. Seetõttu alates 2020. aastast pole ohtlike jäätmete bilansi kogubilansi andmed võrreldavad varasemate aastate andmetega. Muudatus puudutab ainult põlevkivituhka, kõigi muude jäätmeliikide puhul on andmed ajaliselt võrreldavad. Kuna põlevkivituhk moodustas enamuse Eestis tekkinud ohtlikest jäätmetes, on 2020. aastast ohtlike jäätmete koguteke mitmekordselt vähenenud, sest põlevkivituhk klassifitseerus mitteohtlikuks jäätmeks.

Arhiveeritud tabelid perioodi 1999–2001 kohta, milles käsitletakse väiksemat arvu jäätmeliike:
KK611: Jäätmebilanss jäätmeliigi järgi (1999–2001) ja
KK612: Ohtlike jäätmete bilanss jäätmeliigi järgi (1999–2001).

Selle töö raames avaldatavate andmetabelite katkematu aegrida algab 2002. aastast. Vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 23.

Statistikaameti koondandmeid võrreldakse keskkonnaagentuuri koondandmetega (Jäätmete infopäring alates aastast 2020).

Jäätmestatistika on sisendiks statistikatöödele 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 10105 „Energia arvepidamine“, 50201 „Säästva arengu näitajad“ ja 10001 „Keskkonnatrendid“.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Andmed on sisemiselt sidusad, sest kasutatakse ühtset metoodikat ja samu andmeallikaid.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikatel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.
Selle töö raames regulaarseid revisjone ei tehta.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei revideerita.

Sisendandmeteks on administratiivandmed ettevõtete kohta, kellel on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba, ja/või kes tegelevad jäätmekäitluse ja kogumisega.

Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

Vastavalt jäätmeseadusele on keskkonnakaitseluba või jäätmeluba omav isik või jäätmetekitaja ning samuti ohtlike jäätmete tekitaja (välja arvatud kodumajapidamised) kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sh korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud jäätmete hulga ja omaduste kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Jäätmeloa omanik peab kord aastas esitama keskkonnaagentuurile aastaaruande jäätmete tekke ning käitlemise kohta. Keskkonnaagentuurilt saadakse seejärel järgmised andmed: jäätmeteke jäätmeliigi kaupa; jäätmete kõrvaldamine, sh ladestamine prügilatesse; jäätmete taaskasutamine, sh energiakasutus; jäätmete eksport ja import.

Aasta

Andmed saadakse keskkonnaagentuurilt vastavalt keskkonnaagentuuri ja statistikaameti vahel sõlmitud lepingule.

Ettevõtete sisendandmeid kontrollib keskkonnaagentuur. Statistikaamet saab keskkonnaagentuurilt koostatud koondid Eesti jäätmenimistu jäätmeliikide kõige detailsemal tasemel. Keskkonnaagentuurilt saadud administratiivandmeid statistikaamet ei kontrolli. Väljundtabeleid võrreldakse eelmise aasta väljundtabelitega ning suure kõrvalekalde korral võetakse vajaduse korral ühendust keskkonnaagentuuri spetsialistidega.

Statistikaametis võrreldakse andmeid eelmiste aastate andmetega, vajaduse korral küsitakse keskkonnaagentuurilt (KAUR) muutuste põhjuse kohta. Enne andmete avaldamist veendutakse, et alamgruppide väärtused vastaksid koondväärtustele. Samuti võrreldakse statistikaameti koondandmeid KAURi enda koondandmetega (Jäätmete infopäring alates aastast 2020).

Ohtlike jäätmete bilansi koondandmete töötlemisel tuleb silmas pidada, et igal aastal on jäätmeliikide esindatus KAURi andmetes erinev (nt ühel aastal esinenud jäätmeliik võib teisel aastal hoopis puududa). Kui andmetes on uus jäätmeliik, mida varem pole olnud, tuleb väljundtabelis tekitada lisarida.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Sisuliste ja metoodiliste küsimuste korral annab statistikaamet keskkonnaagentuuriga kooskõlastatud vastuse.

Kuni 2025. aastani kirjeldati jäätmetekke andmeid ja jäätmebilansi andmeid ühises kvaliteedi- ja metoodikaaruandes. Kuna nende kahe statistikatöö aruandeperiood ja metoodika on erinev, siis alates 2026. aastast on kummalgi statistikatööl omaette aruanne.