Kui palju erinevad tänased sünnitajad oma emade ja vanaemade põlvkonnast? Tihti räägitakse nagu valitseks Eesti sündimuses erandlik olukord, kus naised sünnitavad järjest hilisemas eas, kuid läbi aja ongi sünnitusiga olnud erinev. Lähiminevikus, ajal, mil sündisid praegu sünnituseas olevad emad, oli tõesti periood, kus sünnitamine oli jäetud põhiliselt väga noorte naiste ülesandeks. Kuulsin hiljuti lugu hea tuttava kohta, et kui ta 1970ndate keskel 29-aastasena oma esimest last läks sünnitama, oli arst paberitesse tema vanuse taha kirjutatud märkuse „vana“. Umbes siis algaski Eestis 20-aastane periood, kus enamik lapsi sündis naisel enne 25. eluaastat. Veel 1960ndatel oli selliseid sünnitajaid kolmandik ja 1930ndatel veerand. Praegu on vaid 14% sünnitajatest nooremad kui 25 ja keskmine sünnitaja on 30-aastane.

Üks noorte ühiskondliku aktiivsuse näitaja on osalemine valimistel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on noortel hääletamisõigus alates 16. eluaastast ja volikokku kandideerida saavad nad alates 18. eluaastast.

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.

Kui palju me hoolime peale inimeste ka teistest liikidest, neist kellega igapäevaselt elukeskkonda jagame? Just liikide, eriti ohustatud liikide kaitse on selleaastase ülemaailmse Maa päeva* teema.

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.

Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.

Igas linnas ja vallas on kõrghariduse või keskeriharidusega naisi suhteliselt rohkem kui sama haridustasemega mehi. Absoluutarvudes on vaid Vormsi vallas kõrgharidusega mehi rohkem kui kõrgharidusega naisi.

Kui põllusaak kipub hoolimata kõigist pingutustest kesiseks jääma, võib põhjuseks olla hoopis põllumuldade happesus ja vähene kaltsiumisisaldus, mida saaks lahendada põldude lupjamisega.

Seoses Tartu Ülikooli projektiga „Kogenud Kooli“, uuris Statistikaamet, milline on Eesti õpetajate enda haridustase.

Eestis on aktiivsemad teatrikülastajad naised, kõrgema haridustaseme ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Vähemalt 15-aastastest teatrikülastajatest iga teine käib aasta jooksul teatris 1-2 korda.

Eesti elanikud räägivad enam kui 200 emakeelt ja õpivad käesoleval õppeaastal üldhariduskoolides 14 erinevat võõrkeelt. Levinumad emakeeled on eesti ja vene keel ning võõrkeelena inglise keel.

Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nii küla, kus elasid ainult naised kui ka külasid, kus elasid ainult mehed.