Uudis
Uudis
Statistikaameti andmekool #18: Kas Eesti vajab Euroopa andmeid? Jah, sest ainult Eesti enda omadest ei piisa
20. oktoobril tähistatakse Euroopas statistikapäeva. Sel puhul tasub meeles pidada, et Eesti panus Euroopa statistika koostamisse ei piirdu üksnes kohustuse täitmisega, vaid loob väärtust ka Eestile endale. Kui kuuleme sõnu „Euroopa statistika“, võib esimene mõte olla, et Eesti kogub andmeid ja saadab need Brüsselisse. Tegelikult annab Euroopa ühine statistikasüsteem Eestile midagi, mida ainult meie enda andmetest saada ei ole võimalik – võrdluspunkti.
Uudis
Läti ja Leedu eluasemete hinnatõus on Eestist möödunud
Eurostati andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga Lätis ligi kaks korda ja Leedus ligi kaks ja pool korda kiiremini kui Eestis.
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa oktoobris avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Suvekuudel peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste
Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta juunist augustini majutusettevõtetes 1,39 miljonit turisti, mida on 3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kui siseturistide arv püsis muutumatuna, siis majutatud välisturiste oli võrreldes eelmise suvega rohkem.
Uudis
Majanduslangus oli esimeses kvartalis laiaulatuslik
Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsivhindades 3,2%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.
Uudis
Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aprillis 11%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu aprillis 844 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 11%.
Uudis
Esimeses kvartalis vähenes ehitusmaht 11%
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil.
Uudis
Keskmise palga metoodika muudatused (täiendatud 31.05.2023)
Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed.
Uudis
Keskmine palk oli esimeses kvartalis 1741 eurot, mediaanpalk 1424 eurot
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ehk 13,3% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli samal ajal 1424 eurot. Reaalpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2% väiksem kui mullu.
Uudis
Kalakasvatusettevõtete toodangu kogused vähenesid, kuid hinnad tõusid
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2022. aastal kaubakala ja jõevähki 801 tonni 4,9 miljoni euro väärtuses. Toidukalamarja müüdi 2,7 tonni. Kasvatatud kala müügi kogused vähenesid kolmandat aastat järjest, toidukalamarja müük vähenes 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 8 korda.
Blogi
Kuidas elektri hinnatoetus stabiliseeris börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel?
Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.
Blogi
Sisseränne ületas väljarännet enam kui viis korda
Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.
Uudis
Aprillis kasvas tööstustoodangu tootjahinnaindeks 4,2 protsenti
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2023. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 4,2% ja langes võrreldes märtsiga 0,7%.
Uudis
Muuseumide külastamine on hoogustunud (parandatud 23.05.2023)
Statistikaameti andmetel külastati 2022. aastal Eestis muuseume ligi 2,5 miljonit korda. Eelnevate aastatega võrreldes on külastuste arv tõusuteel, kuid pandeemiaeelsele tasemele jääb veel alla.
Uudis
Erakordne aasta rahvastikustatistikas – rekordmadal sündimus ja rekordsuur sisseränne (parandatud 16.05.2023)
Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.01.2023 seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.
Uudis
Töötuse langustrend on pidurdunud, üha enam inimesi töötab osaajaga
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 5,3%, tööhõive määr 69,4% ja tööjõus osalemise määr 73,3%.