Eesti põllumajandus Euroopa võrdluses: kolm uut uuringut annavad tervikpildi
Selle aasta sügisel viib statistikaamet läbi põllumajanduse struktuuriuuringu, koostab 2026. aasta andmete põhjal koostöös PRIA-ga taimekaitsevahendite põllumajandusliku kasutuse statistika ning töötab välja põllumajandusmaa toitainete bilansi.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul kasutab amet võimalusel alati juba olemasolevaid andmeid. „Näiteks põllumajandusmaa toitainete bilanss põhineb täielikult registriandmetel. Taimekaitsevahendite statistika tegemiseks taaskasutame samuti registrite andmeid ja vajadusel ning võimalusel küsime neid tootjatelt eratarkvarade kaudu juurde ,” selgitas Peterson.
Põllumajanduse struktuuriuuringus kogutakse 2026. aasta sügisel küsimustikuga juurde ainult puuduolevad andmed. „Mida paremad on registrite, sh eelkõige e-põlluraamatu andmed, seda paremini saab statistikaamet neid taaskasutada,” lisas juhtivanalüütik.
„Kõik kolm uuringut annavad olulist infot põllumajandusvaldkonna otsuste tegemiseks, aga nende suur väärtus seisneb selles, et saadavad andmed on teiste Euroopa Liidu riikidega otseselt võrreldavad,” kommenteeris Peterson.
Eesti Euroopa võrdluses taimekaitsevahendite kasutuse näitel
Kuigi siseriiklik statistika viitab taimekaitsevahendite kasutuse kasvule, on oluline vaadelda Eestit ka Euroopa kontekstis. Kui lähtuda turustatud taimekaitsevahendite kogustest, mis on taandatud põllumaa hektari kohta, siis on Eestis aastas turustatav kogus ühe hektari kohta suhteliselt tagasihoidlik. „See tähendab, et absoluutarvudes täheldatav kasv ei viita tingimata kasutuse intensiivsuse olulisele suurenemisele. Euroopa võrdluses kuulub Eesti jätkuvalt nende riikide hulka, kus kasutustase on keskmisest oluliselt madalam,” ütles Peterson.
Võrdlusandmete põhjal turustati Eestis 2025. aastal taimekaitsevahendeid 1,21 kg põllumaa hektari kohta. Teiste Euroopa riikidega võrdlemiseks saab kasutada 2024. aasta andmeid (2025. aasta võrdlusandmed avaldatakse Eurostati andmebaasis alles järgmisel aastal) ning teha nende põhjal võrdlusi eeldusel, et riikide vahel ei ole turustatud kogustes vahepeal toimunud olulisi struktuurseid muutusi.
2024. aastal oli turustatud taimekaitsevahendite kogus Lätis 1,34 kg, Soomes 1,52 kg ja Leedus 1,59 kg hektari kohta. Samal ajal oli vastav näitaja kõige kõrgem Maltal ja Küprosel, vastavalt 14,57 kg ja 9,89 kg hektari kohta. Suuremate põllumajandustootjatega riikides ületas turustatud kogus 5 kg hektari kohta Itaalias ja Hispaanias, samas Poolas oli vastav näitaja 2,15 kg hektari kohta.
Turustatud taimekaitsevahendid põllumaa kohta, 2024
| 2024 | Turustatud TKV põllumaa kohta, 2024 |
|---|---|
| Malta | 14,57 |
| Küpros | 9,89 |
| Portugal | 9,78 |
| Holland | 7,78 |
| Belgia | 6,38 |
| Itaalia | 5,79 |
| Hispaania | 5,27 |
| Iirimaa | 4,87 |
| Prantsusmaa | 4,12 |
| Sloveenia | 4,10 |
| Austria | 3,96 |
| Saksamaa | 3,88 |
| Kreeka | 2,65 |
| Poola | 2,15 |
| Luksemburg | 2,10 |
| Horvaatia | 1,88 |
| Ungari | 1,79 |
| Leedu | 1,59 |
| Tšehhi | 1,56 |
| Soome | 1,52 |
| Taani | 1,44 |
| Slovakkia | 1,39 |
| Läti | 1,34 |
| Eesti* | 1,21 |
| Rumeenia | 1,06 |
| Bulgaaria | 1,05 |
| Rootsi | 0,81 |
Eestis turustati 2025. aastal toimeaine arvestuses ligikaudu 854 tonni taimekaitsevahendeid. Suurima osa moodustavad Eestis endiselt herbitsiidid ehk umbrohutõrjevahendid, mille kogus ulatus rekordilise 632 tonnini. Samal ajal suurenes märgatavalt ka seenhaiguste- ja putukatõrjevahendite kasutus, mõlema puhul ligikaudu 28%.
Suurimad taimekaitsevahendite kogused turustati 2024. aastal Prantsusmaal (ligi 70 000 tonni), Hispaanias (60 000 tonni), Saksamaal (45 000 tonni) ja Poolas (24 000 tonni).
„Kui vaatame meie lähiriike, siis Leedus ja Soomes turustati taimekaitsevahendeid üle 3000 tonni ja Lätis natuke alla 2000 tonni. Seega saame öelda, et nii füüsiliste koguste võrdluses kui ka võrdluses osakaaluna põllumaa suhtes turustatakse Eestis taimekaitsevahendeid vähe ning paikneme võrdluses teiste Euroopa riikidega madalamate kogustega riikide hulgas,” sõnas Peterson.
Müüdud taimekaitsevahendite kogused ei võrdu kasutuskogustega
Taimekaitsevahendid on väga erineva otstarbega ning neid kasutatakse mitmel viisil. Näiteks umbrohutõrjevahendeid rakendatakse lisaks põldudele ka teede ja raudteede servade hooldamisel ning parkide ja spordiväljakute korrashoiul. Samuti kasutatakse neid erinevate võõrliikide leviku piiramiseks. Ka seenhaiguste ja putukatõrjevahendeid ei kasutata üksnes põldudel saagi kaitsmiseks, vaid ka põllumajandussaaduste säilitamisel ja transportimisel.
Petersoni sõnul on taimekaitsevahendite põllumajandusliku kasutamise andmed olulised selleks, et paremini mõista, milline on toidutootmise tegelik mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. „Nende andmete olemasolul on lihtsam kujundada tasakaalustatud ja sihitud põllumajanduspoliitikaid, näiteks seada mõistlikke vähendamise eesmärke ning toetada keskkonnasäästlikumaid praktikaid,” selgitas ta.Taimekaitsevahendite põllumajandusliku kasutuse statistika annab ülevaate sellest, kui suur osa nende kasutusest on seotud põllumajandusega. Samuti võimaldavad andmed võrrelda olukorda nii Eestisiseselt (näiteks maakondade lõikes) kui ka rahvusvaheliselt teiste riikidega.
Rahvusvahelise võrdluse jaoks on kasutatud Eurostati andmebaasis avaldatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide turustatud taimekaitsevahendite koguste andmeid (viimase võimaliku aasta ehk 2024. aasta andmeid).
Vaata ka põllumajanduse ja keskkonna valdkonnalehte. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)