Otsingu tulemused

Alanud on uus andmete esitamise periood. Et ettevõtjatel oleks riikliku statistika tegemiseks vajalikke andmeid lihtsam ja mugavam esitada, on statistikaamet teinud sel aastal hulga muudatusi küsimustikes ning astunud samme kasutajakogemuse parandamiseks.

Möödunud aasta oli taimekasvatajatele varasemast soodsam ja tõi nii kogusaakide kui ka hektarirekordeid. Statistikaameti andmete alusel kujunes lõplikuks teraviljasaagiks 1 625 000 tonni. Kartuli kogusaak 120 500 tonni oli viimase kuue aasta parim ja ka avamaaköögiviljade saak muljetavaldav 77 000 tonni.

2018. aastal saadi hektarilt keskmiselt 2625 kilogrammi teravilja, teatab Statistikaamet. Seda on kolmandiku võrra madalam kui 2017. aastal.

2017. aastal saadi hektarilt keskmiselt 3967 kilogrammi teravilja, teatab Statistikaamet. See on möödunud aasta ilmastikutingimusi arvestades väga hea tulemus.

Esialgsetel andmetel oli 2016. aastal teraviljasaak 934 100 tonni, mis on viimase viie aasta väikseim teraviljasaak, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti esialgsete saagiandmete ja maaeluministeeriumi hinnangu kohaselt kujuneb selle aasta teraviljasaak 18% suuremaks kui möödunud aastal, kuid jääb märgatavalt väiksemaks 2019. ja 2020. aastate rekordsaakidest.

Kui põllusaak kipub hoolimata kõigist pingutustest kesiseks jääma, võib põhjuseks olla hoopis põllumuldade happesus ja vähene kaltsiumisisaldus, mida saaks lahendada põldude lupjamisega.

Ideaalsel turul valitseb täielik konkurents – nii postuleeritakse majandusteooria õpikutes. Kõik on kõigi vastu ja igaüks võitleb üksnes iseenda heaolu maksimeerimise nimel. Õnneks on päris elu märksa huvitavam kui majandusõpikus kirjeldatu ning edu võib saavutada ka ühiselt tegutsedes. See võib osutuda iseäranis vajalikuks praeguses keerulises majandusolukorras. Statistikaamet uuris, mis piirkondades teevad Eesti ettevõtted koostööd.

Seoses peagi läheneva Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaga heitsime pilgu meie põllumajanduse arengule viimasel kolmel kümnendil. Muutusi on olnud palju, sest 1990. aastate alguseni tegutsesid põllumajanduses kolhoosid ja sovhoosid, toimis riiklik kokkuost ning saaduste tarnimine üleliidulisse fondi. Taasiseseisvumisega see aga lõppes ja algas uus ajastu.

Septembris algab iga kümne aasta tagant aset leidev põllumajandusloendus, kus täpsustatakse muuhulgas ka Eestis kasvatatavate põllumajanduskultuuride andmeid. Heitsime pilgu selle aasta esialgsetele põllumajandusmaa andmetele, et teada saada, mis saaduseid on Eesti põldudel populaarne kasvatada.