Otsingu tulemused

Veel detsembrikuu lõpuni on Eesti inimestel võimalus panustada üleriiklikusse kultuuris osalemise uuringusse*. Kultuuriministeerium ja Statistikaamet uuringu eestvedajatena kutsuvad kõiki, kes uuringu kutse on saanud, selles kindlasti osalema. Kogutud andmed on riigile väga vajalikud, sest võimaldavad seada kultuuripoliitilisi eesmärke, disainida toetusmeetmeid või otsida võimalusi, kuidas parandada erinevate ühiskonnagruppide juurdepääsu kultuurile.

Statistikaamet korraldab koostöös Kultuuriministeeriumiga Paides toimuval Arvamusfestivalil arutelu „Milliseid inimesi Eesti vajab?“. Teravamate küsimustega vürtsitatud mõttevahetusele järgneb meeleolukas viktoriin, kus igaüks saab kaasa lüüa ja oma taibukuse proovile panna. Tule sea sammud Kultuuri alale laupäeval, 10. augustil kell 12.00 ja kuula ning arutle koos meiega!

Viimastel nädalatel on meedias mõttevahetust tekitanud Eesti valitsemissektori kulud kultuurile. Enne seisukohavõttu, kas Eesti kulutused on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suured või väikesed, on oluline aru saada, mis on valitsemissektor ja milliseid kulusid kultuuri puhul arvesse võetakse. Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaametid tegelevad valitsemissektori arvepidamisega, mis jälgib sektori kogutulusid ja -kulusid. Valitsemissektori kulud jagatakse valitsemissektori täidetavate ülesannete sisu ja valdkondade alusel kümne valitsemisfunktsiooni vahel. Üheks funktsiooniks on

Kultuuri- ja spordisündmuste külastamine näitab elanike vaba aja sisustamise trende, kuid sellega käib vaieldamatult kaasas ka majanduslik külg. Statistikaameti 2013. aasta andmetel kulutab kultuuri- või spordisündmuse külastaja külastuse jooksul keskmiselt 14 eurot.

Viimastel nädalatel on meedias mõttevahetust tekitanud Eesti valitsemissektori kulud kultuurile. Enne seisukohavõttu, kas Eesti kulutused on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suured või väikesed, on oluline aru saada, mis on valitsemissektor ja milliseid kulusid kultuuri puhul arvesse võetakse. Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaametid tegelevad valitsemissektori arvepidamisega, mis jälgib sektori kogutulusid ja -kulusid. Valitsemissektori kulud jagatakse valitsemissektori täidetavate ülesannete sisu ja valdkondade alusel kümne valitsemisfunktsiooni vahel. Üheks funktsiooniks on

Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul näitavad Eurostati andmed, et eestimaalased osalevad kultuurielus aktiivselt. „Euroopa Liidus kulutatakse kultuurile keskmiselt 2,7% leibkonna eelarvest, millele jääme veidi alla. Silma torkab aga see, et Eesti leibkondade kultuurikulutustest läheb märkimisväärne osa sündmuste külastamisele. Umbes veerand kultuurile panustatud rahast kulub kontsertidel, teatris, muuseumides ja muudel sündmustel käimiseks. See on Euroopa Liidu keskmisest märksa suurem ja näitab, et eestimaalastele meeldib aktiivselt erinevatest üritustest osa võtta,“ selgitas

„Eestis tehti eelmisel aastal ühe inimese kohta keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige aktiivsemalt külastati muuseume Saare ja Lääne maakonnas, kus tehti vastavalt 4,1 ja 3,9 muuseumikülastust inimese kohta. Tallinnas, kus on muuseume kõige enam, külastati neid keskmiselt 2,9 korda inimese kohta. Kõige vähem külastati muuseume Rapla maakonnas (0,3) ning tagasihoidlikumad näitajad olid ka Valga (0,7) ja Viljandi maakonnas (0,8),“ rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Välisturistid külastavad muuseume järjest enam Kui 2023. aastal külastasid välisturistid Eesti muuseume 739 000 korral

Eesti inimesed külastasid möödunud aastal muuseume ligi 2,5 miljonil korral. Kokku tegutses 2023. aastal 157 muuseumit. Avatud oli 95 ekspositsiooni, 4 teaduskeskust ning 924 näitust.

Uuring näitas, et toona tarbis rohkem kui iga neljas leibkond enda kasvatatud aiamarju (26% ) ja õunu (27%). „Populaarsuselt järgmiste enda kasvatatud saaduste hulka kuulusid tomatid ja kurgid, mida kasvatas vastavalt 23% ja 22% leibkondadest,“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg. Enda kasvatatud kartulit tarbiti keskmiselt 82 kilogrammi aastas „Koguseliselt tarbiti kõige enam enda kasvatatud kartulit – keskmiselt 82 kilogrammi aastas. Õunu tarbiti aastas keskmiselt 50 kilogrammi leibkonna kohta. Pirnide ja luuviljade puhul oli vastav näitaja ligikaudu 15 kilogrammi,“ selgitas

Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise. Kas raha tegelikult kaob? Muidugi mitte. Raha lihtsalt liigub – me teenime seda oma töö, teadmiste ja oskustega ning vahetame selle kaupade ja teenuste vastu. Ometi on ilmselt igaüks meist vähemalt korra kuu lõpus mõelnud: „Kuhu see raha küll kadus?“. Arved said makstud, poeskäigud tehtud, paar kohvi või jäätist ostetud ning mõni tellimus telefonis paari nupuvajutusega kinnitatud. Midagi erilist justkui ei ostnud, aga pangakonto näitab