Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu kaheksa kuu jooksul Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 470 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes eksport 3% ehk 14 miljoni euro võrra. Enim on suurenenud teravilja väljavedu.
Muutliku Eesti suveilma kontekstis on paslik vaadelda veidi lähemalt vihmavarjude ja veekindlate jalatsite statistikat. Mis riikidest imporditakse ning kuhu eksporditakse veekindlaid jalatseid ja vihmavarje kõige enam?
Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,3 miljardi krooni (721 miljoni euro) väärtuses ja imporditi Eestisse 12,5 miljardi krooni (800 miljoni euro) eest, teatab Statistikaamet. 2009. aasta maiga võrreldes suurenes eksport kõikides kaubajaotistes, enim aga metalli ja metalltoodete väljaveos.
2012. aasta novembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,15 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,14 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuses tekkis ülejääk ehk ekspordikäive ületas importkäivet 15 miljoni euro võrra.
Nii kaupade eksport kui ka import kasvas 2014. aasta oktoobris 5% võrreldes eelmise aasta oktoobriga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi suurenemist mõjutas enim elektriseadmete ning mineraalsete toodete kaubavahetus.
Viimastel nädalatel on suure tähelepanu osaliseks saanud piimahinna järsk tõus, sest põhitoiduainena on piima kallinemine tarbijatele kohe tuntav. Samuti toob piimahinna tõus paratamatult kaasa teiste piimatoodete kallinemise, mis kokkuvõttes suurendab tarbija kulutusi toidukaupadele.
2010. aasta juulis suurenes kaupade eksport jooksevhindades 32% ning import 24% võrreldes eelmise aasta juuliga. Kaupade eksportkäive on olnud sellel aastal suurem vaid mais, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu toidukaupu üle 1,3 miljoni tonni väärtusega 775 miljonit eurot. 2013. aastaga võrreldes suurenes koguseline eksport 8%, kuid rahaline väärtus kahanes 5%.