Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted II kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3% rohkem kui 2018. aasta samas kvartalis. Eelmise kvartaliga sarnaselt kasvas ehitusmaht välisriikidesse tehtud tööde arvelt, kohaliku turu maht aga vähenes.

Statistikaameti andmete kohaselt oli möödunud aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 10 376 vaba ametikohta.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas kolmandas kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 44% ja import 23%. Eestist eksporditi teenuseid 2,1 miljardi euro eest ja siia imporditi teenuseid 1,6 miljardi euro eest.

Statistikaameti andmete kohaselt teenindasid Eesti veondusettevõtted 2019. aastal ligi 222 miljonit sõitjat ehk võrreldes varasema aastaga 6% enam. Sõitjatevedu ühistranspordiga suurenes maanteedel, raudteedel ja veeteedel, vähenes aga õhus.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta aprillis kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 4% ning import 18%. Kõige suurema mõjuga olid mineraalsete kütuste ning puidu ja puittoodete kaubavahetuse vähenemine.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas möödunud aasta neljandas kvartalis teenuste eksport võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 79% ja import vähenes 23%. Aastases võrdluses kasvas teenuste eksport 47% ja import 28%.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teises kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 46% ja import 125%. Eestist eksporditi ja siia imporditi teenuseid 1,8 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandust mõjutasid enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning transporditeenuste osutamise kasv.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 1,9% ja teenused 7,1% kallimad.

Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi 21 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3 miljardit eurot, mis on 695 miljonit eurot väiksem kui 2022. aastal.

Ehitusvaldkonna areng on kogu Euroopa Liidus (ELis) olnud kiire. Seda on soodustanud uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning struktuurifondidest saadavate vahendite tõhus kasutamine. Viimased viis aastat ehitusmahud aina kasvasid, kuid eriolukord tegi oma korrektuurid siingi. Esimesel poolaastal vähenesid Eestis ehitusmahud 2% ja ELis kokku 8%.