Otsingu tulemused

Üha rohkem räägitakse sellest, et andmete abil saab teha paremaid ja targemaid otsuseid. Selleks peavad andmed aga korras olema. Kuidas selle igapäevase väljakutsega alustada?

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eesti elanike seas põliselanikke 75,2%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti rahvastiku valdkonna juhtivanalüütik Mihkel Servinski võtab kokku peagi lõppeva statistika-aasta Eestis. Mis oli hästi? Milliste kitsaskohtadega tuleks tegelda?

Alates 2014. aastast on Eesti e-residendiks saanud 73 400 välisriigi kodanikku. E-residentidest 20% on seotud mõne ettevõtte asutamisega ja kokku on nende osalusel Eestis registreeritud üle 14 200 ettevõtte. Vaatasime lähemalt, kust e-residendid pärit on ja millega tegelevad nende siinsed ettevõtted.

Eelmisel aastal oli tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 68,4% ja töötuse määr 4,4%. Tööturul aktiivsete isikute aastakeskmine arv 2019. aastal oli 702 600, hõivatud oli 671 300.

Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal 22,1% ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet.

Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma— nii võib järeldada Statistikaameti värskelt ilmunud andmetest.

2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal elab Eestis 180 rahvuse esindajaid. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on kasvanud eelkõige Lääne-Euroopa päritolu rahvusrühmade esindajate arvukus. Samuti on Eestis 38 rahvust, kelle esindajaid varasemalt Eestis elanud ei ole.

Statistikaameti andmetel oli tööjõus osalemise määr 2019. aasta I kvartalis 70,8%, tööhõive määr 67,5% ja töötuse määr 4,7%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, on püsinud tööjõus osalemise ja tööhõive määr sarnasel tasemel. Töötuse määr on aga langenud 2,1 protsendipunkti võrra.