Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu kasvas aastaga 6,8%
Statistikaameti andmetel oli palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 2018. aastal 1234 eurot, mis on 79 eurot rohkem kui 2017. aastal. Brutotulu on kasvanud alates 2011. aastast.
Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli kõige kõrgem Harju maakonnas (1375 eurot) ja kõige madalam Ida-Viru maakonnas (996 eurot). Ida-Viru maakond oli ainus maakond, kus tulu suurus jäi alla 1000 euro.
Ligikaudu veerandis Eesti omavalitsusüksustes teeniti Eesti keskmisest kõrgemat brutotulu. Nagu ka varasematel aastatel olid esikümnes peamiselt Harju maakonna vallad. Kõige kõrgem oli kuu keskmine brutotulu Viimsi vallas (1711 eurot) ja Rae vallas (1704 eurot). Tallinnas oli keskmine brutotulu suurus kuus 1348 eurot. Alla 1000 euro jäi keskmine tulu neljas Ida-Virumaa linnas: Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Narva-Jõesuus ning Valga vallas.
Kõige kõrgem oli 25–49-aastaste palgatöötajate kuu keskmine brutotulu (1382 eurot). 50–62-aastaste palgatöötajate kuu keskmine brutotulu oli Eesti keskmisest veidi madalam (1135 eurot). Kuni 24-aastaste ning vähemalt 63-aastaste puhul jäi keskmine tulu suurus alla 1000 euro.
2018. aastal oli meeste kuu keskmine brutotulu 1386 eurot ja naistel 1095 eurot. Maakondadest oli meeste ja naiste brutotulu vahe suurim Hiiu maakonnas ja omavalitsusüksustest Viimsi vallas, vastavalt 402 ja 483 eurot. Kuna andmestik ei võimalda eristada täis- ja osaajatöötajaid ning teha analüüsi tegevusalade järgi, ei selgu andmetest meeste ja naiste brutotulu erinevuse põhjused. Brutotulu said 2018. aastal 535 405 inimest. Eelmise aastaga võrreldes lisandus 6670 brutotulu saajat. Vanusegrupiti suurenes enim 63-aastaste ja vanemate tuluteenijate arv. Varasematel aastatel kahanenud noorte tuluteenijate arv suurenes eelmisel aastal 554 inimese võrra. 2018. aastal oli tulusaajate hulgas 6% noori ning 9% vanemaealisi.
Analüüsi aluseks on Maksu- ja Tolliameti 2018. aasta andmed. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on saadud jagades kuu keskmise väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.