Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2024. aastal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2325 eurot) ning Harju (2218 eurot) ja Tartu (1995 eurot) maakondades. „Palgad kasvasid võrreldes 2023. aastaga enim Hiiu (9,9%) ja Ida-Viru (9,7%) maakondades. Palgad kasvasid kõikides Eesti maakondades üle 6,5%,“ tõdes analüütik. Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. „Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot),“ lausus Saagpakk

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kõige enam ehk 4% vähenes müügimaht 2024. aastal tööstuskaupade kauplustes, toidukaupade kauplustes oli kahanemine 3%. „Müügimaht suurenes mullu aga 2% mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes,“ täpsustas Pihlak. Jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas aasta viimasel kuul taas kasvama. „Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 2024. aasta detsembris 1 miljard eurot ning võrreldes 2023. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 1%,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupade kauplustes suurenes müügimaht 2024. aasta detsembris võrreldes 2023. aasta

Sooline palgalõhe on erinevus naiste ja meeste keskmise töötasu vahel ning see näitab, mitu protsenti saavad naised meestest keskmiselt vähem palka. 2023. aastal oli Eestis palgalõhe 13,1%. See peegeldab riigi keskmist ja on oluliseks ühiskondliku ebavõrdsuse näitajaks. Aga kuidas saada teada, milline on palgavõrdsuse olukord minu ettevõttes? Aprillis tähistab esimest sünnipäeva statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegli rakendus , mis aitab tööandjatel analüüsida palgalõhet nende ettevõttes, suurendada teadlikkust õiglasest palgasüsteemist ja toetada selle arendamist. Iga Eesti ettevõte, kus

Statistikaameti uuringus „Palk ja tööjõud“ osalejatel on eriolukorrast tingituna oluline märkida palgaküsimustikus korrektselt nii saadud töötasu hüvitis kui ka muutunud töökoormus.

Elukindlustuse väljamakseid tehti 2025. aasta esimeses kvartalis 17,1 miljoni euro eest ehk 1,1% rohkem kui 2024. aasta esimeses kvartalis. Statistikaameti analüütik Egle Loorits selgitas, et kahjukindlustuse väljamaksed on õnnetuse tagajärjel väljamakstud hüvitiste summad, mis on aasta aastalt suurenenud ja nii ka selle aasta esimeses kvartalis. „Kahjukindlustuse väljamakseid tehti esimeses kvartalis 90,8 miljoni eurot eest ehk 1,2% rohkem kui 2024. aasta esimeses kvartalis,“ lisas Loorits. Tuntumad kahjukindlustuse liigid on liiklus-, reisi- ja kodukindlustus. Enim suurenes haiguskindlustuse

Keskkonnakaupade ja teenuste turul ehk edaspidi rohemajanduses on Eesti oluline tootja, kui arvestada meie väiksust, kirjutas statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Statistikaamet asub uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks andmeid nii avaliku- kui ka erasektori vahel senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada. Projekt saab hoogu riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastusest ning selle eesmärk on pakkuda paremaid andmeteenuseid ja vähendada kogutavate andmete mahtu.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa ütles, et 2019. aasta oktoobrile ehk viimasele tippajale jäi turistide arv tänavu siiski 5% võrra alla. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 30 000 võrra vähem, siseturiste aga 16 000 võrra rohkem kui kriisieelse rekordaasta oktoobris. Käesoleva aasta oktoobris külastas Eesti majutusettevõtteid 143 000 välis- ja 132 000 siseturisti. „Siseturistide arv, mis on olnud tänavu enamikel kuudel mullusega võrreldes languses, pöördus oktoobris tõusule,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse ligi 58 000 turisti ehk 40% majutuskohtades peatunud

Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis kokku 752 miljoni euro eest, sellest hooneid 546 miljoni ja rajatisi 206 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 10% rohkem, rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) aga 6% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul mõjutas kohalikku ehitusturgu enim hoonete ehitusmahtude 15% suurenemine. „Hoonete ehitus on olnud madalseisus juba 2022. aasta teisest kvartalist alates ja seekordse kasvu taga ongi peamiselt eelmise aasta madal võrdlusbaas

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.