Otsingu tulemused

„Kui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2% vähem kui meestel. Võib öelda, et tegu on läbi aastate parima näitajaga,“ tõdes statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets. Ta lisas, et palgalõhe on viimase 15 aastaga vähenenud 10,7 protsendipunkti võrra. Suurim palkade ebavõrdsus on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas Tegevusalade andmeid lähemalt vaadates selgub, et näitajad on valdkonniti erinevad. „Kõige suurem palkade ebavõrdsus oli 2025. aastal finants- ja kindlustustegevuse (23,6%), hulgi- ja jaekaubanduse (22,2%), töötleva

Uuring näitas, et toona tarbis rohkem kui iga neljas leibkond enda kasvatatud aiamarju (26% ) ja õunu (27%). „Populaarsuselt järgmiste enda kasvatatud saaduste hulka kuulusid tomatid ja kurgid, mida kasvatas vastavalt 23% ja 22% leibkondadest,“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg. Enda kasvatatud kartulit tarbiti keskmiselt 82 kilogrammi aastas „Koguseliselt tarbiti kõige enam enda kasvatatud kartulit – keskmiselt 82 kilogrammi aastas. Õunu tarbiti aastas keskmiselt 50 kilogrammi leibkonna kohta. Pirnide ja luuviljade puhul oli vastav näitaja ligikaudu 15 kilogrammi,“ selgitas

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul jätkus aprillis sarnaselt märtsile ja veebruarile töötleva tööstuse tootmise vähenemine . „Peamiseks mõjutajaks oli toiduainete tootmise 8% kahanemine, mis vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga neljandat kuud järjest. Tõenäoliselt on toidutootmist hakanud survestama Lähis-Ida konflikti mõjud tarneahelatele, samuti jätkub hinnasurve,“ lisas Kadarik. Aprillis suurenes tootmine veidi rohkem kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Olulisematest tegevusaladest kasvas puidutöötlemine 2,9%, metalltoodete tootmine 6,5% ning arvutite

Võrreldes eelmise aasta maiga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 10,4% ja eluasemega seotud kulutuste 5,4% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu taga oli peamiselt bensiini 14,3% ja diislikütuse 32,3% kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu vedasid aga elektri 9,4% ja maagaasi 19,5% kallinemine. Indeksi tõusu pidurdasid riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 3,9% langenud,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika analüütik Mark Herman Ilumets. Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid mais aastaga 0,9%. „Alkohoolsete jookide 4,8% ja tubaka 16,1% hinnatõusu taga olid

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutasid esimeses kvartalis ehitushinnaindeksi tõusu võrreldes eelneva kvartaliga enim taas kasvama hakanud töötajate palgakulud, aga ka ehitusmaterjalide hinnatõus, mis andsid mahuliselt

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et tarbijahinnaindeksi 0,5% langus kuude võrdluses ei ole ebatavaline – eelmisel aastal nägime taolisi hinnalangusi mitmel korral, viimati detsembris. „Kuid aastases võrdluses oli nii väike hinnatõus kui praegune 2,3% viimati 2021. aasta aprillis. Osaliselt on selle taga eelmise aasta juuni kõrge indeks, samas veelgi olulisema põhjusena võib välja tuua hinnalangused rohkem kui pooltes valdkondades, sh toidu ja mittealkohoolsete jookide rühmas, millel on tarbijahinnaindeksi kujunemisel kõige suurem kaal,“ lisas Veski

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo. „Viimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud rändesaldo pöördus 2025. aastal enam kui kümne aasta järel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,“ sõnas ta ja lisas, et loomulik iive jäi 6448 inimesega negatiivseks. Keskmine sünnitaja on järjest vanem 2025. aastal sündis Eestis 9240 last, mida on 450 võrra

Kaubavahetuse puudujääk oli 224 miljonit eurot, mida on 63 miljoni euro võrra vähem kui 2025. aasta mais. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 13% ja import neist 9%. „Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes – eksport neisse kahanes 3% ning import neist 16%. Kolmandatest riikidest kauba sisseveo vähenemist mõjutas eelmise aasta mai kõrge võrdlusbaas, mis oli seotud mullu toimunud riigikaitse suurtehingutega,“ selgitas analüütik. Eesti päritolu kaubad moodustasid 62% koguekspordist Varem imporditud

„Lähis-Ida sõjaliste konfliktide tõttu jätkus diislikütuse ja bensiini kiire hinnatõus, millel oli suur mõju ka aprilli tarbijahinnaindeksile,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski. Võrreldes 2025. aasta aprilliga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 9,2% ning eluasemega seotud kulutuste 3,7% kallinemine. „Transpordi hinnatõusu vedasid peamiselt diislikütuse 39,1% ja bensiini 10,3% kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu aga elektri 4,8% ja veevarustuse 16,3% kallinemine. Vastupidist mõju avaldasid indeksile riiete ja jalatsite hinnad, mis on

Eelmisel aastal broneeriti Eestis majutusplatvormide kaudu kokku 1,91 miljonit lühiajalist ööbimist, mida on 8% rohkem kui aasta varem. „See hõlmab veebiplatvormide (Airbnb, Booking ja Expedia) kaudu pakutavat puhkuse- ja muud lühiajalist majutust, kuid mitte majutust hotellides ja muudes sarnastes majutuskohtades,“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk. Majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalistest ööbimistest moodustasid välisturistide ööbimised Eestis mullu 68% ja Eesti elanike ööbimised 32%. Lühiajalise üürituru ööbimisi registreeriti enim Harjumaal ja Tallinnas Enim