Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Kui suured on tööandja kulutused töötajale?

Kuupäev 28.04.2015
Artikkel
Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud EL keskmisest kiirem. Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev.

Teine emakeel ja teine rahvus vajavad kohta rahvastikuregistris

Kuupäev 31.03.2021
Artikkel
Statistikaamet andis eile Vabariigi Valitsuse loenduskomisjonile ülevaate aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistustest. Loenduse meetod ning valim on kinnitatud, jätkuarutelu vajab veel vaid teise emakeele ja teise rahvuse kohta käivate võimalike küsimuste lisamine ankeeti. Neid teemasid arutab komisjon koos teadlastega aprillis.

Eesti majanduskasv oli 2018. aastal endiselt kiire

Kuupäev 28.02.2019
Artikkel
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 3,9%, teatab Statistikaamet. Kolmandat aastat järjest püsis Eesti majanduskasv üle 3%. 2018. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 4,2%.

Statistikaameti andmekool #3: Millele kulub riigi raha?

Kuupäev 02.02.2024
Artikkel
Eelmise aasta lõpus avaldasime oma andmebaasis andmed 2022. aasta valitsemissektori kulutuste kohta valitsemisfunktsioonide lõikes. Mida see aga tähendab ning mida need andmed meile näitavad?

Keskmine palk mullu kasvas, reaalpalk aga kahanes

Kuupäev 06.03.2023
Artikkel
Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.

Pangandus ja finantsturud

Valdkond
Finantsvaldkond on kiiremini kasvavaid ja arenevaid valdkondi maailmas. Finantsasutused valitsevad fonde, investeerivad või haldavad varasid ja aktsiaid, osutavad liisinguteenust, annavad laenu, tegelevad pandimajadega või annavad finantsnõu. Finantsettevõtetega puutuvad kokku peaaegu kõik inimesed näiteks arvelduskontot kasutades, raha hoiustades või pensioniks kogudes, kodu, auto vm ostmiseks pangalt laenu küsides. Krediidiasutuste, makse- ja arveldussüsteemide, hoiu-laenuühistute ning liisinguettevõtete statistikat kogub ja avaldab Eesti Pank. Pangandus-, krediidi-, investeerimise- ja

Eesti elanik unistab autost ja igatseb välismaale

Kuupäev 08.04.2010
Artikkel
Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu