Otsingu tulemused

Kaubavahetuse puudujääk oli oktoobris 323 miljonit eurot, mis on 8 miljoni euro võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenes oktoobris Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis viie protsendipunkti võrra ning moodustas koguekspordist 61%. „Eesti päritolu kaupu eksporditi oktoobris mullusega võrreldes 3% vähem. Reeksport ehk kaupade taasväljavedu suurenes aga aastaga 19%. Kasvu mõjutas peamiselt suurem mineraalsete toodete, sh maagaasi, ning põllumajandussaaduste ja

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta mais 625 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügitulu püsivhindades 1%.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2021. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 16,1% ning võrreldes esimese kvartaliga 2,6%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul kasvatati eelmisel aastal teravilja 349 200 hektaril, millest veidi üle poole ehk 56% võttis enda alla taliteravili. „Kuigi teravilja kasvupind vähenes aastaga peaaegu 1%, oli lõplik teraviljasaak 1 303 500 tonni. Sellest 57% moodustas nisu, 24% oder, 10% kaer ja 6% rukis,“ tõi Kirs välja. Hektari kohta saadi 2024. aastal keskmiselt 3,7 tonni teravilja. Taliteravilja saagikus oli parem, keskmiselt 4,4 tonni hektarilt, samas kui suvivilja saadi 2,9 tonni hektarilt. Kaunvilja kasvatati 2024. aastal 60 400 hektaril, millest 82% võttis enda alla

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning aastases võrdluses 5%. „Võrreldes mulluse juuniga mõjutasid indeksit enim 8,4% kallinenud toidukaubad. Transpordi 7,5% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Mais kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (10,1%). Odavnenud on riided ja jalatsid (4,1%) ning eluasemega seotud hinnad (0,6%). Võrreldes aastatagusega on

Põllumajandusstatistika tiimi juhtivanalüütik Ege Kirs selgitas, et piimatoodang moodustab umbes veerandi Eesti põllumajandustoodangu väärtusest ja mõjutab seega oluliselt Eesti põllumajandustootjate majandusseisu. „Eelmise aasta alguses oli piima keskmine kokkuostuhind 425,87 eurot tonni eest. Suvel oli hind tavapäraselt madalam, kuid alates juulist on see pidevalt tõusnud. 2024. aasta detsembris maksti piimatootjatele piima tonni eest juba keskmiselt 480,22 eurot,“ tõi Kirs välja. Eesti piima kokkuostuhind sarnaneb Euroopa Liidu (EL-i) riikide trendile ja sõltub suuresti olukorrast

Statistikaameti andmetel peatus mais Eesti majutusettevõtetes 37 000 külastajat, kes veetsid seal 83 000 ööd. Möödunud aastaga võrreldes oli külastajaid 88% vähem.