Otsingu tulemused

Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta.

Statistikaameti andmetel on Eestis kümme maakonda, kus on Sõpruse või Sõbra tee, tänav, puiestee, põik või väljak. Sõpruse või Sõbra on koduseks aadressiks ligi 15 460 Eesti elanikul ning sõbralik teede- ja tänavavõrgustik katab 26,4 kilomeetrit.

Kaugtöötamine on viimastel aastatel oluliselt populaarsust kogunud. Kui kümme aastat tagasi kasutas Eestis kaugtöövõimalust kõigest 7,3% hõivatutest, siis möödunud aastal juba 28% ehk 181 600 inimest. Kaugtööd tegevaid naisi oli 2021. aastal 98 200 ja mehi 83 400.

Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse üheks eripäraks on asjaolu, et inimeste käest ei küsita leibkonda ja perekonda kuuluvust. Inimesed jagatakse leibkondadesse eluruumipõhiselt ehk teisisõnu moodustavad leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed selle info järgi, mida nad on ise registritesse andnud.

Kaupu imporditi mullu rohkem kui eksporditi ehk kaubavahetusbilanss oli puudujäägis 3,8 miljardi euroga. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupu välja viivate Eesti ettevõtete seas on enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid. „Sellised ettevõtted moodustavad kõikidest kaupu eksportivatest ettevõtetest 78% ja importivatest 85%. Rahalisest väärtusest annavad nad ekspordis 16% ja impordis 22%,“ rääkis Leppmets. „Kõige suurema ekspordikäibega on 50 kuni 249 töötajaga keskmise suurusega Eesti ettevõtted, mis moodustavad vaid 5% eksportivatest ja 3% importivatest ettevõtetest

Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni. Kuid majandusseisak ja sellest haavatud tööturu olukord viitab pigem sellele, et 2010. aastal võib pikka aega töötust kogenud inimeste arv üheksa aasta tagustele näitajatele järele jõuda. Viimase aasta jooksul on pikaajaliste töötute ehk nende inimeste arv, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem, hüppeliselt suurenenud Eesti linnades (2,4 korda), seda eeskätt Ida-Virumaa linnades ja Tallinnas. Pikaajalise töötuse kasv

Kaotatud käive ja töösuhted, korterite kiirmüük ja popid liitnimed – need on vaid mõned märksõnad, mis sel talvel Eesti statistikas kajastust leidsid. Sinu ees on viis kõige suuremat tähelepanu pälvinud blogilugu.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul võis teises kvartalis näha väikest majanduskasvu, viimati suurenes SKP möödunud aasta samas kvartalis. „Tegevusaladest mõjutasid majanduskasvu positiivselt umbes pooled, suurima panusega oli energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 43%. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtus suurenes 5,4%. Negatiivseima mõjuga oli ehitussektor, kus lisandväärtus vähenes 9,3% ning veondus ja laondus, mille lisandväärtus kahanes 11%,“ tõi Müürsepp välja. Lisandväärtus ja maksulaekumised suurenesid Lisandväärtus kasvas teises