Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Rita Raudjärv tõi välja, et automaksu jõustumise eel kasvas 2024. aasta lõpus automüük tuntavalt, millele järgnes müügi kahanemine 2025. aasta jaanuaris. „Kuude võrdluses hakkas autode müük jõudsalt kasvama 2024. aasta teises pooles, ületades detsembris eelmise aasta taseme kahekordselt. 2024. aasta detsembris registreeriti esmakordselt 7046 sõiduautot, 2023. aasta samas kuus 3394 autot,“ selgitas Raudjärv. Selle aasta jaanuaris vähenes uute sõiduautode müük Eestis järsult. Müüdi vaid 1036 sõiduautot, nendest 534 uut ning 502 kasutatud sõiduautot. Viimasel

Põllumajandusloomadest peeti eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 232 400 veist, 283 600 siga, 49 300 lammast ja kitse ning 2,4 miljonit kodulindu. Veiste arv vähenes aegade madalaimale tasemele. Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs tõi välja, et 2024. aastal toodeti Eestis liha rohkem just seetõttu, et sealihatoodang suurenes 6%. „Samas aga linnulihatoodang vähenes 3% ja veiselihatoodang 5%. Lamba- ja kitseliha toodeti Eestis jätkuvalt väga vähe – 400 tonni. Sealiha toodeti 42 100 tonni, linnuliha 22 200 tonni ja veiseliha 11 800 tonni,“ täiendas Kirs. Ainult liha ja erinevates toodetes

„Vaadates palgamuutuse trendi, on palgakasv praegu jätkuvalt aeglasem kui 2023. aastal,“ nentis statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Seitsme tegevusalarühma keskmine palk on kõrgem riiklikust keskmisest Saagpakk selgitas, et keskmine brutokuupalk oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side (3506 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3068 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (2540 eurot) tegevusalal. Madalaim oli keskmine brutokuupalk aga majutuse ja toitlustuse (1285 eurot), muude teenindavate tegevuste (1311 eurot) ning

Põllumajandusstatistika tiimi juhtivanalüütik Ege Kirs selgitas, et piimatoodang moodustab umbes veerandi Eesti põllumajandustoodangu väärtusest ja mõjutab seega oluliselt Eesti põllumajandustootjate majandusseisu. „Eelmise aasta alguses oli piima keskmine kokkuostuhind 425,87 eurot tonni eest. Suvel oli hind tavapäraselt madalam, kuid alates juulist on see pidevalt tõusnud. 2024. aasta detsembris maksti piimatootjatele piima tonni eest juba keskmiselt 480,22 eurot,“ tõi Kirs välja. Eesti piima kokkuostuhind sarnaneb Euroopa Liidu (EL-i) riikide trendile ja sõltub suuresti olukorrast

Statistikaameti infotehnoloogia uuringu andmetel on 2024. aastal võrreldes eelmise aastaga märgatavalt kasvanud tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutamine ja aina olulisemaks muutunud küberturvalisus. Mullu oli vähemalt üht tehisintellekti tehnoloogiat kasutanuid 5%, sel aastal aga juba 14% ettevõtetest. Suurettevõtetest 10% tõi välja, et neil toimus konfidentsiaalsete andmete leke.

Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid jätkuvalt enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 597 tonni ehk üle 80 tonni enam kui 2023. aastal. Lisaks müüdi neljandiku võrra rohkem putukatõrjevahendeid, kuid seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused vähenesid võrreldes 2023. aastaga kümnendiku võrra,“ selgitas Peterson. Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 76%, seenhaiguste tõrjevahendid 13%, kasvuregulaatorid 9% ja putukatõrjevahendid 1,6%. Viimastel aastatel on kasvanud umbrohu-

Milliste tegevusalade toetamine võiks anda suuremat kasu Eesti majandusele? Mis on esimesed märgid majanduses toimuva hakkavate muutuste kohta? Aga mille põhjal otsustatakse, millised tegevusalad vajavad riigi tuge? Just sellistele küsimustele aitavad vastata statistikaameti avaldatavad ettevõtete majandusnäitajad.