Otsingu tulemused

2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on

Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Tallinna elanike arv 2050. aastaks ligikaudu kümnendiku võrra 351 900 inimeseni. 1. jaanuaril 2010 elas Tallinnas 397 287 inimest. Kui lähimal viiel aastal Tallinna rahvaarv veel kasvab, ületades 2015. aastaks 399 000 inimese piiri, hakkab 2016. aastast pealinna elanike arv vähenema. Esialgu aeglasemalt, kuid juba kümne aasta pärast enam kui 1000 inimese võrra aastas, mis teeb vähenemiseks 0,3–0,5 protsenti aastas. [caption id="attachment_1145" align="alignleft" width="500" caption="Prognoositav Tallinna rahvaarv, 2011–2050"] [

2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on

Kes on konkursi „Andmepärl 2021“ parima andmeloo ja infograafika võitjad ja kuidas sündis nende võidutöö?

Tallinna strateegiakeskuse turismiosakond kasutab andmeid teadlikult selleks, et kujundada pealinnast tuntud ja hinnatud aastaringne sihtkoht. Statistika on seejuures asendamatuks abiks, kuna annab võimaluse võrrelda, hinnata hetkeolukorda ja seada eesmärke tulevikuks.

Möödunud aastal elas suhtelises vaesuses 21,7% ja absoluutses vaesuses 2,4% Eesti elanikkonnast, teatab statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes 2017. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti ja absoluutset vaesust kogevate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti.

Statistikaamet tutvustas täna, 14. novembril, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.

Statistikaameti andmetel oli tööjõus osalemise määr 2019. aasta I kvartalis 70,8%, tööhõive määr 67,5% ja töötuse määr 4,7%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, on püsinud tööjõus osalemise ja tööhõive määr sarnasel tasemel. Töötuse määr on aga langenud 2,1 protsendipunkti võrra.

Statistikaamet analüüsis sihtasutuse Archimedes tellimusel välisüliõpilaste osalemist Eesti tööturul ja selle mõju majandusele. Selgus, et eelmisel õppeaastal maksid välistudengid Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna kaheksa miljonit eurot ning aasta varem lõpetanud välisvilistlased veel enam kui kaks miljonit. Õppimise kõrvalt töötavate välistudengite osatähtsus on viimase kolme aasta jooksul oluliselt suurenenud ja pooled neist jäävad Eestisse tööle ka pärast diplomi kättesaamist.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2018. aasta I kvartalis ligi 10 600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga ei muutunud, ent vähenes 2017. aasta I kvartaliga võrreldes 6%. Vabade ametikohtade arv on olnud üle 10 000 viimased viis kvartalit järjest.