Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 17,6%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 17,2% ja teenused 18,5% kallimad.

Veebruaris peatus Eesti majutusettevõtetes 143 000 sise- ja välisturisti, mis on 15% rohkem kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. 44% turistidest olid Eesti elanikud.

Statistikaamet on 13.–14. augustini Paide arvamusfestivalil ja 17.–18. augustini linnade ja valdade päevadel Tallinna lauluväljakul. Ole ka kohal!

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 21,3%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 20,1% ja teenused 23,5% kallimad.

Statistikaametis käivad ettevalmistused rahva- ja eluruumide loenduse metoodika, küsitlusankeedi ja avaldatavate tunnuste lõpliku loetelu kinnitamiseks. Aasta lõpus soovitakse senise töö vilju testida rahvaloenduse prooviuuringuga. Ekspertide arvamuse ja tagasiside saamiseks antakse septembri lõpus toimuval kohtumisel viimastest arengutest ülevaade ka projektist huvitatud teadlastele ja ministeeriumide esindajatele.

Rahvaloenduseni on küll enam kui aasta aega, ent ettevalmistused suurprojekti õnnestumiseks on statistikaametis kestnud juba ligi kümme aastat. Tehtud on palju olulisi otsuseid, aga omajagu on veel ka määramatust.

Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud EL keskmisest kiirem. Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev.

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 8,6%. Jooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 7,9 miljardit eurot.

Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine. Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast. Üle 40% vaeseid oleks Tšehhis ja Portugalis. Kuid on ka neid riike, kus nn rahvuslik vaesus on juba praegu

Esialgsetel andmetel oli 2018. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,9 miljardit eurot, mis oli 4% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.