Otsingu tulemused

Möödunud paar aastat on tundunud paljudele pikemad kui tavapärased. Maailm on palju muutunud ja see on kajastunud ka tööturul. Kuidas on muutunud ametikohtade arv võrreldes kolme aasta taguse ajaga?

Äsja täienesid statistikaameti loodud juhtimislauad uute ettevõtluse ja tööelu näitajatega maakondades ja suuremates Eesti linnades.

Majutusettevõtetes peatus 2013. aasta juunis 4% enam turiste, kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Ettevõtete arv on Eestis taasiseseisvumise aastate jooksul mitmekordistunud. Tegutsevate ettevõtete arv* on viimase 25 aasta jooksul lausa neljakordistunud – 1995. aastal oli neid alla 24 000, aga 2019. aastal juba üle 95 000. Seekordses blogis vaatame, kuidas on aastate jooksul muutunud nii tegutsevate ettevõtete kui ka neis töötavate inimeste arv.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 2,7% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 21,9%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 17,9% ja teenused 29,7% kallimad.

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP).

Ideaalsel turul valitseb täielik konkurents – nii postuleeritakse majandusteooria õpikutes. Kõik on kõigi vastu ja igaüks võitleb üksnes iseenda heaolu maksimeerimise nimel. Õnneks on päris elu märksa huvitavam kui majandusõpikus kirjeldatu ning edu võib saavutada ka ühiselt tegutsedes. See võib osutuda iseäranis vajalikuks praeguses keerulises majandusolukorras. Statistikaamet uuris, mis piirkondades teevad Eesti ettevõtted koostööd.

Statistikaameti andmetel kasutas märtsis majutusettevõtete teenuseid 51 000 turisti, mis on 43% vähem kui aasta varem samas kuus. Kahanes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes 3,4%, teatab Statistikaamet.

Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest. Suurim keskkonnamaksude maksja on kodumajapidamiste sektor.