Otsingu tulemused

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 8% ja import 2%. Teenuseid müüdi 2,9 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest.

Mitu Eesti ema on sünnitanud üle 15 lapse? Mitmes külas elavad ainult naised, aga kus leidub ainult mehi? 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduselt kogunes tohutu hulk väärt teadmisi Eesti elanike kohta. Toome teieni kõige ootamatumad ja üllatuslikumad leiud.

Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid. Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus. Soodsad laenutingimused lõid pinnase elamuehituse kiireks arenguks, sest nõudlus uue, kvaliteetse elamispinna järgi oli kõigis kolmes riigis suur. Eesti ja Läti ehitusturu tippaastaks jäi 2007, Leedul aasta hiljem — Eesti ja Läti ehitusturule

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2012. aastal kuus keskmiselt 289 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 17 eurot ehk 6% rohkem.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2016. aasta I kvartalis 521 miljonit eurot, mis oli 12% väiksem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Tallinna elanike arv 2050. aastaks ligikaudu kümnendiku võrra 351 900 inimeseni. 1. jaanuaril 2010 elas Tallinnas 397 287 inimest. Kui lähimal viiel aastal Tallinna rahvaarv veel kasvab, ületades 2015. aastaks 399 000 inimese piiri, hakkab 2016. aastast pealinna elanike arv vähenema. Esialgu aeglasemalt, kuid juba kümne aasta pärast enam kui 1000 inimese võrra aastas, mis teeb vähenemiseks 0,3–0,5 protsenti aastas. [caption id="attachment_1145" align="alignleft" width="500" caption="Prognoositav Tallinna rahvaarv, 2011–2050"] [

Eestisse rändas 2016. aastal sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, teatab Statistikaamet. Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest. Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne.

Töötuse määr oli 2018. aasta II kvartalis 5,1%, tööhõive määr 68,2% ja tööjõus osalemise määr 71,9%, teatab Statistikaamet. Töötuse määr oli viimase 10 aasta madalaim.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta III kvartalis ligi 12 700 vaba ametikohta, mis on viimaste aastate suurim näitaja, teatab Statistikaamet.

Veel mäletavad paljud inimesed aega, kui vanaemad kudusid uusi kindaid vanadest kampsunitest harutatud lõngast. Mustritriibud tehti kenamatest värvilistest lõngajuppidest, mis olid nii lühikesed, et mujale ei kõlvanud, materjal oli kallis ja töö nõudis rohkem aega ja vaeva. Tänapäeval on selline kindakudumine muutunud üksikute tegijate hobiks, sest kõike saab poest lihtsalt ja kiiresti, see aga iseloomustab meie tootmis- ja tarbimismustreid, mis jätavad jälje meid ümbritsevasse keskkonda. ÜRO seatud üleilmne säästva arengu eesmärk „Säästev tootmine ja tarbimine“ keskendub säästliku tootmise ja