Otsingu tulemused

Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.

Tööstusettevõtted tootsid 2012. aasta novembris 7% rohkem toodangut kui eelmise aasta novembris, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist kasv elektroonikaseadmete tootmises.

Töötuse määr oli 2016. aasta I kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 64,1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga suuri muutusi ei toimunud.

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta jaanuaris 1% vähem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodangu mahu vähenemist põhjustas langus elektrienergia tootmises, seevastu töötlevas tööstuses ja mäetööstuses toodang veidi suurenes.

Töötuse määr oli 2016. aasta II kvartalis 6,5% ning tööhõive määr 66,9%, teatab Statistikaamet. Tööturul aktiivsete inimeste arv tõusis esmakordselt üle 700 000.

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta oktoobris 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.

Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.

Tööstusettevõtted tootsid 2013. aasta aprillis 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist kasv elektroonikaseadmete ja elektrienergia tootmises.

Eurostati teatel soovis Euroopa Liidus 2010. aastal ligi 8,5 miljonit osaajaga töötajat ehk 21% suurema koormusega töötada ja oli valmis võimaluse avanemisel seda ka tegema. Eestis oli selliseid osaajaga töötajaid ligi 12 000 ehk 20%. Suurim oli vaeghõivatud osaajatöötajate (st nende, kes tahaksid ja saaksid rohkem töötada) osatähtsus Lätis (65%), Kreekas (49%) ja Hispaanias (46%). Hiljuti avaldas Eurostat lisaks tavapärasele töötuse määrale kolm uut näitajat tööpuuduse analüüsimiseks. Need kirjeldavad kolme elanikkonnarühma, kelle olukord tööturul sarnaneb mitmes aspektis töötute omale, kuid