Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti 2016. aastal ligi 115 500 jõulupuud, millest 99,7% oli kasvatatud Eestis. Ligi 60% Eestist eksporditud jõulupuudest jõudis Taani ja 25% Suurbritannia kodudesse.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 8,6%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot.

Mullu novembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 861 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 901 miljoni euro eest, teatab Statistikaamet. Eksport euroala riikidesse moodustas 29% Eesti koguekspordist ja import euroala riikidest 38% koguimpordist.

Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,4 miljardi ning imporditi 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Veerandi kaubavahetusest moodustasid naftasaadused.

2010. aasta aprillis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 37% ja import 18% eelmise aasta aprilliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Eksport suurenes kõikide peamiste kaubajaotiste, kõige rohkem aga kütuste väljaveo suurenemise tõttu.

Eestis toodetud alkoholi koguseline eksport kasvas 2016. aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8%. Kodumaiste käsitööõllede eksport on sama perioodi võrdluses suurenenud 81 korda ja neid eksporditi 2016. aasta I poolaastal 18 riiki.

30. juunil 2015 avaldas Eurostat raporti Eesti riikliku statistikasüsteemi vastavuse kohta Euroopa statistika tegevusjuhisele. Euroopa riikide statistikasüsteeme hinnanud meeskondade juht Priit Potisepp selgitab, miks on selline hindamine oluline ja millised olid Eesti hindamise tulemused.

2014. aastal jaanuaris vähenes kaupade eksport jooksevhindades 2013. aasta jaanuariga võrreldes 20% ja import 15%, teatab Statistikaamet.

Eesti väliskaubanduse puudujääk vähenes esialgsetel andmetel veebruaris 1,1 miljardi kroonini, teatab Statistikaamet. Puudujääk oli nii madalal tasemel viimati 2001. aasta mais.

Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime. Statistikaamet avaldas eile 2009 IV kvartali ja 2009. aasta SKP. Mis nende andmete juures kõige olulisem on? Seda on korrutatud juba pikalt, et SKP langeb. Uudis ei ole see kellelegi. Eesti sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP langes 2009 IV kvartaliks majanduslanguse 2 aastaga ning hinnamõjusid arvestades 2005 II kvartali tasemele (ehk siis 4,5 aastat tagasi). Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal